Rehvide utiliseerimine ei pea olema keeruline: levinumad vead, mida tasub vältida

Vanad rehvid kipuvad olema homse varna lükatav mure, mille tõttu rehvid jäävad garaaži nurka teadmata ajaks seisma. Ühel hetkel avastadki, et tekkinud on juba mitu rehvihunnikut ja sa ei teagi, kuhu neid viia ja kas see on tasuline või tasuta.

Hea uudis on see, et enamasti on rehvide utiliseerimine lihtne ja ka tasuta. Aga just “enamasti” tekitabki segadust, sest siinkohal on oluline rehvide kogus, tüüp ja see, kas oled eraisik või ettevõte.

Allpool on kõige tavalisemad vead, mida rehvide utiliseerimisel tehakse ja samuti räägime, mida vanade rehvidega teha.

Millal kindlasti rehvid utiliseerida?

Rehv ei muutu jäätmeks alles siis, kui see on juba täiesti siledaks või katki sõidetud. Väga paljud kasutuskõlbmatud rehvid näevad pealtnäha veel täitsa viisakad välja, aga ei ole enam ohutud ega mõistlikud kasutada.

Üldteada tegur rehvide ära viskamiseks on nende mustri sügavus. Eestis peab sõiduauto suverehvil olema vähemalt 1,6 mm mustrit ja talverehvil vähemalt 3mm. Praktikas on sellise mustriga rehv uue rehviga võrreldes juba kõvasti halvema pidavusega, eriti libedates oludes.

Teine oluline tegur, mille peale ei osata tihtipeale mõeldagi, on rehvi vanus. Isegi kui mustrit on veel piisavalt, vananeb kumm aja jooksul. Rehv muutub kõvaks ja kaotab oma elastsuse. Paar aastat vana rehv on veel igati kasutuskõlblik ning selle ohutuse pärast ei ole vaja muretseda. Kui aga rehv on näiteks üle 10 aasta vana, tasub juba ettevaatlik olla ja võib olla mõistlikum need lihtsalt ära visata. Vanuse leiab rehvi küljelt DOT-koodi järgi.

Kulunud või vanad rehvid ei ole ainult risk sulle endale, vaid ka vastutus teiste liiklejate ees. Kui kehvade rehvide tõttu juhtub liiklusõnnetus, võib lisaks kahjule endale olla vaja tegeleda ka kindlustusjuhtumiga. Seepärast tasub rehvide seisukorda võtta sama tõsiselt nagu kehtivat liikluskindlustust. Samas tasub rehvikahju puhul arvestada sellega, et see võib tekkida juba äärekivi vastu sõitmisest. Just sellistes olukordades tuleb mängu kaskokindlustus, mis aitab katta kahju, mida liikluskindlustus ei kata.

Viga 1: vanad rehvid jäetakse garaaži, kuuri või hoovi “ajutiselt”

Nagu ka alguses mainitud, tekib probleem tihti sellest, et rehvivahetus tehakse ära ja vanad rehvid paigutatakse hoovi, kuuri või garaaži ilma selge plaanita nende äraviimiseks.

Miks see halb on? Esiteks võtavad rehvid üsna palju ruumi ja tekitavad segadust. Valedes tingimustes hoiustades koguvad need niiskust ja mustust, reostavad keskkonda ning seisavad lihtsalt kasutult.

Kui sul on kodus juba kaks jooksu vanu rehve, on see tavaliselt märk, et “ühel päeval” nende ära viimine ei tule iseenesest. Tee see üks sõit ära ja asi on korras.

Viga 2: rehvid viiakse olmeprügisse või jäetakse “kusagile maha”

See pole küll selline tegu, mille otsa igapäevaselt satuks, aga seda juhtub siiski. Mõnikord teadmatusest, mõnikord mugavusest.

Rehvid ei ole olmeprügi. Need on eraldi kogutavad jäätmed, mis tuleb viia kogumispunkti või jäätmejaama, kus on rehvide vastuvõtt korraldatud.

Kui sa viid rehvid valesse kohta, on tulemus sama: keskkond on reostatud ning pilt on kole ja keegi peab need sealt lõpuks ikkagi kokku korjama.

Viga 3: arvatakse, et rehvide utiliseerimise eest tuleb maksta

See on üks kõige visamalt levinud müüte. Tegelikult on eraisikul tavaolukorras võimalik vanad sõiduauto rehvid tasuta ära anda.

Enamustes kohtades saab eraisik aastas tasuta kuni 8 sõiduautorehvi ära anda.

Millal rehvide utiliseerimise eest tasu küsitakse? Tavaliselt tehakse seda kahes olukorras:

• ära antav kogus on suurem kui tavapärane eraisikule paika pandud mõistlik kogus;
• rehvid ei ole tavalised sõiduauto rehvid.

Viga 4: rehvid viiakse valesse kohta ja ollakse pettunud, et neid vastu ei võetud

See on klassikaline olukord: inimene sõidab kuskile jäätmejaama või töökotta, paneb rehvid maha ja siis kuuleb, et neid ei võetagi seal vastu. Siis võibki tekkida tunne, et rehvidest lahti saamine on keeruline.

Tegelikult on asi enamasti selles, et:

• iga töökoda ja jäätmejaam ei peagi rehve vastu võtma:
• mõni koht võtab vastu ainult teatud koguse rehve;
• ettevõtetelt või suuremate koguste puhul on vaja saatelehte.

Näiteks MTÜ Rehviringlus võtab eraisikutelt rehve vastu igas oma kogumispunktis. Ettevõtete puhul aga ainult suuremates punktides.

Seega tee enne teele asumist kiire 30-sekundiline kontroll: kas see punkt võtab rehve vastu, mis tingimustel ja mis kellani.

Kuhu vanad rehvid Eestis päriselt viia saab?

Kõige lihtsamad variandid on need:

1) Rehviringluse kogumispunktid
Rehviringlusel on ametlikud kogumispunktid, mille asukohad asuvad üle terve Eesti ja nende kodulehelt saab otsida endale lähima. Osad neist on avatud ka nädalavahetustel.

2) Tirec’i kogumispunktid
Tirec tegeleb samuti vanarehvide käitlemisega ning ka nende kogumispunktides üle Eesti saavad oma rehve ära anda nii ettevõtted kui eraisikud.

3) Kohaliku omavalitsuse jäätmejaamad
Enamik kohaliku omavalitsuse jäätmejaamasid võtavad vanu rehve vastu.

4) Uute rehvide ostmisel müügikohta
Kui ostad poest uued rehvid, siis saad tavaliselt oma vanad rehvid müüjale üle anda.

Kui tegu on erirehvidega (veok, ATV, mootorratas jne) või suurema kogusega, siis uuri juba eelnevalt, kas vastuvõtt toimub saatelehe alusel.

Mis rehvidest edasi saab?

Utiliseerimine ei tähenda, et rehvid lihtsalt kuhugi ära visatakse. Tegelikult on mõte vastupidine: rehvid kogutakse kokku ja suunatakse taaskasutusse. See ongi põhjus, miks rehve eraldi kogutakse: materjal on väärtuslik ja seda saab töödelda.

Kui vahetad rehve igal hooajal, tee utiliseerimine endale lihtsaks

Kui sa vahetad rehve kevadel ja sügisel, siis saad kogu utiliseerimise protsessi enda jaoks peaaegu nullvaevaks teha.

Kõige lihtsam on teha nii:

• kui lähed rehve vahetama, küsi kohe, kas saad vanad samas kohas ära anda;
• kui saad, on probleem lahendatud ja ühtegi lisasõitu pole vaja teha;
• kui ei saa, vali kohe välja lähim kogumispunkt ja vii rehvid sinna samal või järgmisel päeval ära, sest need juba niikuinii on sul auto peal ja pole mõtet ennast nende ladustamisega vaevata.

Igal juhul ei tasu hakata rehve “kokku koguma”, et “viin siis, kui on rohkem”. Enamikul juhtudel räägime me niikuinii neljast rehvist korraga. See on täpselt selline kogus, mida on lihtne autosse mahutada ja ära viia.

Vanarehvid ei pea olema sulle koormaks

Enamik probleeme seoses rehvide utiliseerimisega tekib samast kohast: teadmatusest ja edasi lükkamisest. Eestis saab vanu sõiduautorehve paljudes kohtades tasuta ära anda ja kogumispunkte on igal pool üle Eesti.