Mida kodukindlustus tegelikult katab?

Kodukindlustus katab erinevad ootamatud ja ettenägematud kahjud sinu kodule ja varale. Põhilisteks kaitseteks on abi tulekahju, torulekke, tormi, varguse või elektririkke tagajärgede korral. Täpne kaitsete ulatus sõltub alati sinu kindlustuslepingust.

Kui mõelda kodukindlustusest, siis paljudel on jäänud valearusaam, et teen mingi lepingu ära ja sellega on teema ammendatud. Nii tekib alles kahju avastamise hetkel küsimus, mida see kindlustus päriselt katab ja kas see üldse konkreetses olukorras aitab. Vaatame üle, mida kodukindlustus katab ja millal sellest abi ei ole.

Millised kahjud on kodukindlustusega kaetud?

Kodukindlustus katab enamasti tulekahju, veeavarii, loodusõnnetused, varguse ja muud ootamatud kahjustused. Täpsed kaitsed ja nende tingimused sõltuvad kindlustuslepingust.

Kõige sagedasemad kahjud, mille vastu inimesed end kindlustavad, ei ole tegelikult haruldased katastroofid, vaid üsna igapäevased olukorrad.

Näiteks tulekahju. See ei tähenda ainult seda, et maja põleb maha. Kahju võivad tekitada ka suits, kuumus või kustutustööd ise. Sama kehtib plahvatuse kohta, mis võib kahjustada nii ehitise konstruktsiooni kui ka toas olevat vara.

Veeavariid on Eestis üks levinumaid põhjuseid, miks kindlustus tehakse. Pole harv juhus, kus toru puruneb, ühendus annab järgi või kodumasin lekib. Tulemus on sama: vesi rikub põrandad, seinad ja mööbli.

Loodusjõud on järgmine suur risk. Torm, tugev vihm, lumi või rahe võivad kahjustada katust, aknaid või kogu hoone fassaadi. Selliseid juhtumeid tuleb kindlustusseltsidel lahendada igal aastal.

Lisaks kuuluvad kindlustuse alla vargus ja vandalism. Kui keegi tungib sinu koju sisse või kahjustab kodust vara, on see samuti olukord, milleks kodukindlustus ongi loodud.

Kas kodukindlustus katab elektririkkeid ja kodumasinaid?

Jah, kodukindlustus katab enamasti elektririkkest põhjustatud kahjud, kui tegemist on ootamatu ja ettenägematu sündmusega. Et olla kindel, kas sinu kindlustus katab selliseid olukordi, tasub oma leping üle vaadata ja vajadusel seda uuendada.

Elektririke ei tähenda ainult voolukatkestust. Sageli tekib probleem hoopis siis, kui vool tagasi tuleb või kui võrgus tekib pingekõikumine. Need olukorrad on elektroonika jaoks isegi ohtlikumad.

Sellised kahjud võivad kuuluda kindlustuse alla, kui nende põhjuseks on näiteks ülepinge või muu elektrihäire. Samas ei kuulu siia alla olukorrad, kus seade lihtsalt on vana või kulunud. Kui asi läheb katki pikema aja jooksul toimuva protsessi tõttu, ei ole see kindlustusjuhtum.

Kas kodukindlustus aitab, kui telefon läheb katki?

Mõnikord aitab, aga mitte alati. See sõltub sellest, kuidas telefon katki läks ja mida sinu kindlustus täpselt katab. Kui telefon saab kahjustada ootamatu sündmuse tõttu sinu kodus, kuulub see enamasti kodukindlustuse alla. Näiteks kui tekib tulekahju, veekahju või elektririke ja telefon saab selle käigus kahjustada, on tegemist tüüpilise kindlustusjuhtumiga.

Kuna telefon kuulub koduse vara hulka, võivad sellele kehtida hüvitise piirmäärad. See tähendab, et isegi kui kahju on kaetud, ei pruugi kogu telefoni väärtus täielikult hüvitatud saada. Samuti on tavaliselt kodusele varale või tehnikale paika pandud omavastutuse osa. Kui hüvitis oleks sellest summast väiksem, siis pead ise seadme remondi kinni maksma.

Kas toruleke ja veekahju on kaetud?

Jah, ootamatu toruleke ja selle tagajärjel tekkinud kahju on kodukindlustusega kaetud.

Torulekke puhul ei ole küsimus ainult torus endas. Suurem probleem on see, mida vesi teeb pärast seda, kui see torust välja pääseb. Kui toru puruneb või ühendus annab järgi, võib vesi kiiresti kahjustada põrandaid, seinu, mööblit ja tehnikat. Sama kehtib ka näiteks pesumasina või nõudepesumasina lekke kohta.

Oluline on siin sõna “ootamatu”. Kui probleem tekib järsku ja ette ennustamata, on see kindlustusjuhtum. Kui aga tegu on pikaajalise lekkega või hooldamata süsteemiga, siis ei hüvita kindlustus sellest tulenenud probleeme.

Kas kodune vara on samuti kaetud?

Jah, kodukindlustus katab ka sinu kodust vara, kuid tavaliselt on selle puhul paika pandud hüvitise piirmäärad.

Kindlustus ei puuduta ainult seinu ja katust. Ka sinu kodus olevad asjad on osa kaitsest. See hõlmab mööblit, elektroonikat, riideid ja muid kodus leiduvaid esemeid. Kui näiteks tulekahju või veeavarii rikub sinu diivani, televiisori või köögitehnika, võib kindlustus aidata need kahjud hüvitada.

Samas ei ole kõikidel asjadel kindlustuse mõttes sama väärtus. Näiteks sularaha, ehted või kunstiesemed on sageli piiratud summadega kaetud. See tähendab, et väga kallite esemete puhul tasub eraldi üle vaadata, millised piirid hüvitisele seatud on ja vajadusel need eraldi kindlustada.

Kas kodukindlustus katab ka väljaspool kodu toimunud koduse vara õnnetuse korral?

Jah, kodukindlustuses sisalduva koduse vara kindlustusega on enamasti kaetud ka väljaspool kodu toimunud õnnetused.

Kas kodukindlustus katab ka lisakulusid?

Jah, lisaks otsesele kahjule katab kodukindlustus sõltuvalt konkreetsest kindlustuslepingust ka neid kulusid, mis tekivad kindlustusjuhtumi tagajärjel, näiteks ajutise elamiskoha kulud, ajutise üüritulu kaotuse, vara ajutise hoiustamise kulud ja psühholoogiline tugi.

Kui kodu saab kahjustada nii, et seal ei ole võimalik elada, ei jää sa automaatselt omapäi. Kindlustus võib katta ajutise elukoha kulud, kuni kodu on taas elamiskõlblik.

Lisaks võivad kaetud olla ka pääste- ja koristuskulud. Näiteks pärast veeavariid või tulekahju ei ole probleem ainult kahjustus ise, vaid ka selle likvideerimine.

Mõnel juhul hüvitatakse ka kindlustusjuhtumi tagajärjel suurenenud kommunaalkulud või isegi reisikulud, kui kodukahju tõttu tuleb reis katkestada.

Veel lisakulusid, mida kodukindlustus võib katta:

• kahju viivitamatu minimeerimisega seotud kulud;
• hoovi parendamiskulud, kui näiteks päästetööde käigus on see kannatada saanud;
• külaliste varale tekkinud kahju;
• eluruumi kohandamine, kui kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkis kannatanud puue;
• vaipade puhastamine pärast kindlustusjuhtumit;
• sisekujundaja teenused pärast kindlustusjuhtumit.

Kas kodukindlustus katab ka teistele tekitatud kahju?

Jah, kui poliisis on sees ka vastutuskindlustus, võib see katta kahju, mille tekitad teistele. Enamikes kodukindlustuse poliisides on vastutuskindlustus olemas.

Vastutuskindlustuse abil saab lahendada olukordi, kus kahju ei teki sinu kodule, vaid kolmandatele isikutele sinu tegevuse tõttu. Siia alla kuulub ka näiteks naabri korteri uputamine.

Mida kodukindlustus ei kata?

Kodukindlustus ei kata kulumist, vananemist, hooldamata süsteeme ega kahjusid, mis ei ole ootamatud ja ettenägematud.

Näiteks ei kuulu kindlustuse alla olukorrad, kus kahju on tekkinud kulumise või korrosiooni tõttu. Vana toru, mis lõpuks läbi roostetab, või katus, mida pole aastaid hooldatud, ei ole kindlustusjuhtumid. Sama kehtib ka kondensaadi, niiskuse või aeglaselt tekkinud kahjustuste kohta.

Samuti ei hüvitata kahju, mis on tekkinud seetõttu, et kasutusjuhiseid ei ole järgitud või asja on kasutatud valesti. Kui seade või süsteem läheb katki ebakorrektse kasutamise tõttu, ei loeta seda ootamatuks õnnetuseks.

On ka olukordi, kus kahju on küll reaalne, aga selle põhjus on välistatud. Näiteks ei kata kindlustus kahju, mis on tekkinud konstruktsiooni vajumise, pragunemise või maapinna liikumise tõttu. Samuti ei kuulu siia alla kahjurite või loomade tekitatud kahjustused.

Lisaks ei hüvitata ka lihtsalt kaduma läinud asju, kui tegemist ei ole varguse või rööviga, ega olukordi, kus kahju on tekkinud sinu enda või pereliikme tegevuse tõttu, näiteks lemmiklooma tekitatud kahju.

Teatud välistused saab lisakaitsetena oma kodukindlustusele juurde lisada.

Mida minu kodukindlustus täpselt katab?

Kuna kõik kindlustustooted ja -pakkujad on erinevad, siis kindel saad olla ainult selles, mis on sinu kodukindlustuse lepinguga paika pandud. Enamik kindlustusi katavad ootamatute juhtumite korral tekkinud kahjud.

Vaata üle:

• millised juhtumid on kindlustatud;
• millised on hüvitise piirmäärad;
• kui suur on omavastutus.

Kaks pealtnäha sarnast kindlustust võivad tegelikult olla väga erinevad just väikestes detailides.