Milline kodukindlustus sobib eramajale?

Maja kindlustus peaks katma vähemalt kolm asja: hoone ise koos kõigi konstruktsioonidega, koduse vara ning vastutuse kolmandate isikute ees. Lisaks tasub uurida mil määral on kodukindlustusega kaetud abihooned, territoorium ja näiteks koduabi teenused, mis eramaja puhul kipuvad olema märksa olulisemad kui korteri kindlustamisel.

Eramaja ostmine on üks suurimaid finantsotsuseid, mida inimene teeb. Kindlustusele mõeldakse sageli aga alles siis, kui midagi on juba juhtunud: kelder on üle ujutanud, torm on katuse pealt viinud või naabri laps on sinu aias vigastada saanud. Sellel hetkel on liiga hilja mõelda, kas sinu kodukindlustuse katvus on piisav. Teeme ülevaade sellest, mida eramaja kindlustamine tähendab ja mille peale tasub mõelda enne, kui lepingule alla kirjutad.

Kuidas on maja kindlustus korteri omast erinev?

Eramaja kindlustamine on märksa keerulisem kui korteri kindlustamine, sest kogu vastutus on täielikult majaomaniku käes ja pole korteriühistut, kes suuremate murede eest hoolitseks. Korteris peetakse tihtipeale oluliseks ainult oma korteri sisemust ning hoone väliskonstruktsioonide ja üldkasutatavate alade pärast suurt muret ei tunta. Eramajas aga pole kedagi teist. Katus, vundament, kanalisatsioon, abihooned, piirdeaed - kõik see on sinu enda vastutus.

Lisaks on eramajaga seotud kulud, mida korteris lihtsalt pole. Korteriomanik jagab maja hooldus- ja remondikulusid teiste elanikega läbi korteriühistu ehk katuse parandamine, torustiku rike ja fassaadi remont jagunevad kõigi vahel. Eramajas maksad kõige eest üksi. Katuse parandamine pärast tormi, küttesüsteemi rike, keldri uputus, piirdeaia remont: iga kord tuleb kogu arve täies mahus enda taskust kinni maksta. Aed, garaaž, saun - kõik see on sinu vastutus ja sinu kulu, kui midagi juhtub.

Mida eramaja kodukindlustus peaks katma?

Hoone kindlustus

Hoone kindlustus on eramaja kindlustuse selgroog. See katab maja konstruktsioone ehk seinu, katust, vundamenti, aknaid, uksi ja kõiki teisi hoonega püsivalt ühendatud osi, seal hulgas sisustust.

Hoone kindlustus peaks katma vähemalt need riskid: tulekahju, plahvatus ja pikselöök; torm ja rahe; lume koormus katusel; torustiku ootamatu leke ja purunemine; üleujutus; vargus ja vandalism. Lisaks tasub vaadata, kas kaetud on tugevast vihmasajust ja lume sulamisest tingitud mured, sest kõikide kindlustusandjate puhul need kaetud ei ole.

Koduse vara kindlustus

Kodune vara on kõik see, mis pole hoonega püsivalt ühendatud ehk mööbel, kodumasinad, elektroonika, riided, tööriistad. Kodusele varale kehtestatakse üldjuhul piirmäär, mille ulatuses kahjusid kaetakse. Kindlustussumma valimisel tasub mõelda asjade tegelikule asendamiskulule.

Koduse vara hüvitise arvutamisel arvestatakse tihti ka kulumit. Vanemad elektroonikaseadmed, kodumasinad ja mööbel saavad hüvitist väiksemas määras kui uued. Iga kindlustusandja kulumi arvestus on pisut erinev, seega tasub see tingimustest üle vaadata.

Eraldi kindlustatud vara

Väärtuslikumate esemete puhul, milleks on näiteks ehted, antiikesemed, kollektsioonid ja kunst, kehtivad üldjuhul piirmäärad. Need tasub enne lepingu sõlmimist üle vaadata, sest vaikimisi katvus ei pruugi kallimate asjade puhul piisav olla. Saad kindlustusandjaga nõu pidada ja kallid asjad vajadusel eraldi kindlustada või kodukindlustuse lepingus need konkreetselt välja tuua.

Vastutuskindlustusega on kaitstud ka kolmandatele isikutele tekitatud kahjud

Eraisiku vastutuskindlustus kaitseb sind olukorras, kus sina või su majapidamise liige tekitab kogemata kahju kolmanda isiku tervisele või varale. Näiteid, mis päriselt juhtuvad: sinu koer hammustab naabrit; torm rebib su katuselt tüki, mis kukub naabri auto peale; su laps mängib naabri aias ja lõhub midagi väärtuslikku.

Mida kodukindlustus ei kata?

Hooldamatus ja tavaline kulumine ei ole kaetud ühelgi kindlustusandjal. Kui katus on mädanenud, torud roostes ja vundament ammu probleeme näidanud, ei kata kindlustus nende välja vahetamist, aga katab nendest põhjustatud kahjud. Kindlustusjuhtum on alati äkiline ja ettenägematu, välditavad probleemid seda ei ole. See tähendab, et maja regulaarne hooldus pole ainult hea tava - see on eeldus, et kindlustus üldse midagi kataks.

Oodatav üleujutus ei ole kaetud. Kui sinu jõega piirnev kinnistu on lühikese aja jooksul korduvalt üle ujutanud, loetakse see oodatavaks ja kindlustus seda ei hüvita. Enne kinnistu ostmist tasub ka selliseid asju uurida.

Kahjurid ja närilised ei ole enamike kindlustusandjate juures kaetud. Kui rotid söövad end läbi majaaluse soojustuse või sipelgad kahjustavad puittarindeid, pead selle enamasti ise kinni maksma.

Lemmiklooma tekitatud kahju sinu enda varale ei ole kaetud. Kui koer närib diivani katki, jääb see sinu enda kanda.

Kas ka väljaspool kodu olevad abihooned ja territoorium on kaetud?

Abihoone, näiteks saun, garaaž, kelder, kuur, kasvuhoone, ei ole alati automaatselt põhihoone kindlustusega kaetud. Tavaliselt väiksemad abihooned (olenevalt kindlustusandjast kuni 10 ruutmeetri või kuni 20 ruutmeetri suuruses) on kindlustatud, aga suuremad tuleb juba eraldi lepingus kindlustada.

Territoorium ehk piirdeaed, väravad, tarad, jalgteed, välisvalgustus, muru, aia haljastus, kaevud ja mänguväljak on osa kinnistust, mida tasub samuti kaitsta. Paljud kindlustusandjad pakuvad kindlustusjuhtumi puhul territooriumi parenduste katmist teatud piirmäära ulatuses. Kõik kindlustusandjad samu tingimusi ei paku, mistõttu tasub tingimused põhjalikult üle vaadata.

Kuidas valida õige kindlustussumma?

Hoone puhul on asi tegelikult lihtne. Enamik kindlustusandjaid hüvitab hoone kahjud taastamisväärtuse alusel. See tähendab, et kindlustusandja katab kulud, mis lähevad maja samasugusena uuesti ehitamiseks, olenemata turuhinnast või maja vanusest. Turuhind sisaldab maa väärtust, asukohta ja turunõudlust ja need ei ole taastamiskuluga seotud. Oluline on lihtsalt veenduda, et lepingus on taastamisväärtus kokku lepitud, mitte mõni muu hüvitamisviis.

Koduse vara puhul on olukord erinev ja siin tuleb kindlustussumma valikule tõsiselt mõelda. Kodune vara hüvitatakse kindlustussumma ulatuses. Kui tulekahju hävitab kõik asjad, aga kindlustussumma on 10 000 eurot, siis sellest ei piisa, et 20 000 eurone olukord lahendada ja nii hüvitataksegi kahjud ainult 10 000 euro ulatuses. Erinevalt hoonest ei hüvita kindlustus kodust vara automaatselt tegelikus mahus ja makstakse ainult kuni lepingus kirjas oleva summani.

Seepärast tasub koduse vara kindlustussumma valimisel teha kodus korralik inventuur. Kõnni läbi oma maja ja mõtle, kui palju maksaks kõige asendamine. Mööbel, elektroonika, kodumasinad, riided, tööriistad, spordivarustus. Enamik inimesi alahindab seda summat märkimisväärselt.

Mis on kodukindlustuse omavastutus ja kuidas seda valida?

Kodukindlustuse omavastutus on see osa kahjust, mille maksad ise. Mida suurem omavastutus, seda odavam kindlustusmakse kuus, aga seda rohkem maksad ise, kui midagi juhtub.

Eramaja omanikule kehtib lihtne rusikareegel: omavastutus peaks olema summa, mille suudaksid vajaduse korral oma säästudest katta ilma, et see tekitaks tõsist finantsstressi. Kui sul on tugev puhver, võid valida suurema omavastutuse ja säästa kindlustusmaksetelt. Kui sääste pole palju, on mõistlikum valida väiksem omavastutus.

Milliseid lisasid tasub maja kindlustuse puhul kaaluda?

24/7 koduabi teenus on lisa, mille väärtus avaldub täpselt siis, kui midagi läheb halvasti ja on kõige halvem aeg ise lahendust hakata otsima. Hea koduabipakkett tähendab ööpäevaringset tuge. Alati on olemas keegi, kes nõustab koheselt, mida teha ja vajadusel korraldab õige spetsialisti sündmuskohale saabumise. Veeavarii korral aidatakse avariid likvideerida, äkilise lekke puhul peatada kahju suurenemine. Kui katuse- või aknakahjustuse järel on maja avaused lahti, kaetakse ja tugevdatakse need ajutiselt, et edasist kahju vältida. Murdvarguse või vandalismi järel või siis, kui võtmed on varastatud, aidatakse lukk parandada või vahetada, nii et maja saaks taas turvaliselt lukustada.

Elektrihäire risk katab kodumasinate ja elektroonika kahjud ülepinge, lühise, ülekoormuse ja ettenägematu elektrikatkestuse tõttu.

Mida teha kahju korral?

Esimene samm sõltub juhtumist. Tulekahju korral helista Päästeametisse, varguse korral politseisse, õnnetuse korral meditsiiniasutusesse. Seejärel teavita kindlustusandjat esimesel võimalusel.

Kindlasti jäädvusta kõik fotode ja videode abil. Jäädvusta nii kahjustused, asjaolud kui keskkond. See on hiljem hüvitise määramise aluseks. Ära likvideeri kahjustusi enne, kui oled kindlustusandjaga rääkinud, sest nad võivad soovida kahju ise üle vaadata.