Elektririke lõhkus sinu kodumasina? Kodukindlustus tuleb appi!

Elektriga seotud probleemid ei ole midagi, mille peale igapäevaselt mõtleks. Kõik töötab, kuni ühel hetkel enam ei tööta. Telekas ei lähe käima, pesumasin jääb seisma või külmkapist saab tavaline kapp.

Selge, tekkinud on elektririke, aga mis siis saab edasi? Kas tuleb endal elektroonikapoodi või remondimehe juurde retk ette võtta või saab ka muudmoodi?

Õnneks saab selliste muredega aidata kodukindlustus.

Mis asi on elektririke ja miks see seadmeid rikub?

Elektririke ei tähenda ainult seda, et elekter läheb ära. Palju sagedamini tekib probleem hoopis siis, kui elekter tagasi tuleb või kui võrgus toimub midagi, mida sa ise ei märka.

Näiteks võib pingetase aeg-ajalt kõikuda. Seda võib juhtuda äikese ajal, aga ka täiesti tavaliste võrguhäirete tõttu. Elektrivõrk ei ole alati 100% stabiilne ja just need lühiajalised pingehüpped on elektroonika jaoks kõige ohtlikumad. Inimene ei pane neid tähelegi, aga seadme sees olev elektroonika saab kannatada.

Samuti on riskiks voolu katkestused ja sellejärgne taastumine. Kui vool tuleb tagasi koos pingehäirega, võib see kahjustada seadmete juhtplaate või muid tundlikke komponente. Tulemus on sageli see, et seade ei käivitu enam üldse või ei tööta enam nii nagu peaks.

Lisaks välistele häiretele tekivad elektririkked ka kodu enda süsteemides. Üks levinumaid põhjuseid on lühise tekkimine. See tekib siis, kui vool liigub valesse kohta, näiteks vigase kaabli või halva ühenduse tõttu. Sellisel juhul võib kaitse välja lülituda, aga kahjustus võib olla juba tekkinud.

Ka ülekoormus on sagedane murekoht. See tähendab, et ühte vooluringi on ühendatud rohkem seadmeid, kui see tegelikult talub. Kui koormus läheb liiga suureks, võib see mõjutada nii vooluringi kui ka seadmeid, mis sinna ühendatud on.

Probleeme tekitavad ka halvad ühendused. Näiteks lahtised juhtmeühendused pistikupesas või elektrikilbis ajapikku kuumenevad vanad kaabliühendused. Niiskus võib samuti juhtmeid kahjustada ning aja jooksul muutuvad sellised rikked üha sagedasemaks. Lisaks võivad kaableid mõjutada välised tegurid, nagu ehitustööd või isegi närilised.

Oluline roll on ka elektrisüsteemi vanusel. Paljud vanemad majad on ehitatud ajal, kui elektritarbimine oli kordades väiksem kui täna. Tänapäevane tehnika, näiteks elektriauto laadijad, ja selle rohkus paneb süsteemile suurema koormuse ja kui juhtmestik või kilp ei ole uuendatud, suureneb ka rikete risk.

Kõige keerulisem nende rikete juures on see, et need ei ole alati nähtavad. Sa ei näe sädet ega kuule pauku. Sageli on ainus märk see, et seade, mis enne töötas, enam ei tööta.

Miks tänapäevased kodumasinad on eriti tundlikud?

Kui mõelda vanemate seadmete peale, siis need olid sageli lihtsamad ja robustsemad: mõnel on siiani kodus kasutusel külmkapp, mis toodeti 80ndatel. Uuendatud kodudes on aga peaaegu igas seadmes elektroonika, mis teeb elu mugavamaks, kuid samal ajal seadmed haavatavamaks.

Kaasaegsed pesumasinad, külmikud, telerid ja isegi boilerid sisaldavad juhtplaate ja sensoreid, mis ei talu pingekõikumisi eriti hästi. Sama kehtib arvutite, ruuterite ja nutiseadmete kohta, mis on pidevalt vooluvõrgus ja reageerivad muutustele väga tundlikult.

Nii võib elektririke korraga mitu seadet katki teha. Ehk kui kodus on rohkem tehnikat, siis on ka potentsiaalne rahaline kahju kõvasti suurem.

Kuidas ma tean, kas minu kodukindlustus katab elektririkkest tekkinud kahjud?

Enamus kindlustusandjaid pakuvad pakette, kus on ka elektririkke kaitse sees. Elektririkete katmine sõltub sellest, millise kodukindlustuse oled valinud ja kuidas sinu poliis on üles ehitatud.

Kõige kindlam viis on vaadata oma lepingutingimusi ja otsida sealt elektririkke osa üles. Kui elektririke on kaetud, on see lepingus kindlasti välja toodud. Vaata üle ka, mis suuruses kodukindlustuse omavastutust rikkega seoses rakendatakse.

Kodukindlustus katab elektririkke siis, kui tegemist on ootamatu ja välise sündmusega. Näiteks kui äike põhjustab pingeimpulsi või elektrivõrgus tekib rike, mis kahjustab sinu seadmeid.

Kui aga seade läheb katki lihtsalt seetõttu, et see on vana või kulunud, siis see ei kuulu kindlustuse alla. Samamoodi ei ole kaetud olukorrad, kus rike tekib seadme enda sisemisest veast.

Kas hüvitatakse remont või uus seade?

Kui on selgeks saanud, et elektririkke tõttu kahjustunud seade kuulub hüvitamisele, siis tekib järgmine küsimus: kas ostetakse uus seade või makstakse remont kinni?

Kui seadet on võimalik mõistliku hinnaga parandada, hüvitatakse tavaliselt remondikulu. Kui aga remont ei ole võimalik või läheks kallimaks kui uue seadme ostmine, hüvitatakse seadme väärtus.

Ka seadme vanus on siinkohal oluline. Uue seadme puhul on hüvitis suurem, vanema seadme puhul arvestatakse kulumist. See tähendab, et 10 aastat vana pesumasina puhul ei pruugi hüvitis katta täiesti uue seadme ostu.

Kuidas elektririke välja näeb?

Elektririkked ei näe välja nagu filmis. Need on enamjaolt ikkagi vaiksed ja igapäevased.

Mõnikord juhtub, et õues möllab torm ja äike, köögilamp vilgub korraks ja seejärel tundub kõik jälle korras. Järgmisel päeval avastad, et telekas ei lülitu enam sisse. Või tuleb vool pärast katkestust tagasi ja pesumasin ei käivitu enam. Mõnikord lõpetab lihtsalt ruuter koostöö ja internet kaob.

Sellised olukorrad on palju tavalisemad, kui arvatakse ja just nende jaoks kodukindlustus mõeldud ongi.

Mida elektrimurede korral teha?

Esimene samm on alati voolu katkestamine. Kui on kahtlus, et probleem on seadmes või juhtmestikus, tasub elekter välja lülitada kas kilbist või vähemalt konkreetsest vooluringist. Nii väldid olukorda, kus töötad pingestatud süsteemiga.

Teine oluline asi on anda oma oskustele aus hinnang. Elektritööd ei ole see koht, kus lihtsalt katsetada. Kui sul puudub kindel teadmine, mida teed, on targem jätta töö spetsialistile. Valesti tehtud ühendus või “ajutine lahendus” võib hiljem põhjustada palju suurema kahju kui esialgne rike.

Isegi lihtsamate tegevuste puhul, nagu näiteks pirni vahetamine, tasub veenduda, et kõik toimub ohutult. See tähendab, et vool on välja lülitatud ja kasutad vajadusel kaitsevahendeid.

Samuti tasub tähele panna seadmete käitumist. Kui mõni seade hakkab tegema ebatavalist häält, tekitab veidrat lõhna või kuumeneb rohkem kui tavaliselt, ei tasu seda edasi kasutada. Sellises olukorras on mõistlik seade kohe vooluvõrgust eemaldada ja põhjus välja selgitada.

Niiskus võib ka probleeme tekitada. Vannitoad, keldrid ja garaažid on kohad, kus elektrisüsteem peab olema vastavalt kaitstud. Kui pistikupesad või ühendused ei ole niiskuse eest kaitstud, suureneb rikete ja ohu tekkimise tõenäosus märgatavalt.

Kui vooluvõrguga kokkupuutes tekib õnnetus, tuleb kiiremas korras helistada hädaabinumbril 112. Võimalusel lülita elekter välja.

Kõige lihtsam reegel on: kui tekib kahtlus, peatu ja mõtle. Elektriga ei ole mõtet riskida, sest väike viga võib kiiresti suureks probleemiks muutuda.

Kuidas elektririket ennetada?

Kuigi kindlustus aitab tagajärgedega, ei tähenda see, et midagi ei saaks ette teha.

Kõige lihtsam ja tõhusam asi on kasutada piksekaitsega pikendusjuhtmeid, mis aitavad pingeimpulsse vähendada. Äikese ajal tasub tundlikumad seadmed vooluvõrgust välja tõmmata, eriti kui neid ei kasutata.

Samuti tasub aeg-ajalt üle vaadata kodu elektrisüsteem. Ilma pädevuseta inimesena tasub süsteemi üle vaatamisel jäädagi visuaalselt pilgu peale viskamise juurde. Kui tundub, et midagi võib valesti olla, siis kutsu kindlasti kohale kogemustega elektrik, kes oskab ohutult olukorra üle vaadata ja vajadusel seda parandada. Vanemates majades võivad juhtmed ja ühendused olla ajale jalgu jäänud, mis suurendab probleemide tekkimise riski.

Need ei ole keerulised tegevused, aga võivad ära hoida üsna suure kahju.

Mida teha kui vool ära läheb?

Kui elekter kaob, on esimene reaktsioon tavaliselt segadus. Kas probleem on sinu kodus või on tegemist suurema katkestusega? Enne kui midagi tegema hakkad, tasub rahulikult olukord läbi mõelda.

Kõigepealt vaata, kui suure probleemiga on tegemist. Kontrolli, kas elekter on kadunud ainult ühes ruumis või terves kodus. Mõnikord võib põhjus olla väga lihtne, näiteks läbipõlenud pirn või konkreetse vooluringi probleem. Kui aga kogu kodus on pime, siis on tõenäoliselt tegemist suurema katkestusega.

Järgmine samm on vaadata elektrikilpi. Seal asuvad kaitsmed ja kaitselülitid, mis võivad ülekoormuse või rikke korral automaatselt välja lülituda. Kui mõni neist on välja lülitunud, võib see viidata konkreetsele probleemile sinu kodus.

Kui elektrikilbis on kõik sees, siis tasub välja uurida, kas tegemist võib olla plaanilise katkestusega. Elektrivõrgu ettevõtted annavad sellistest töödest sageli ette teada, näiteks SMS-i või e-posti teel. Kui oled teavituse saanud, siis on teada, et katkestus on ajutine ja sellega juba tegeletakse.

Kui elekter on kadunud terves kodus, sa ei ole saanud ühtegi teavitust ja kaitsmed on korras, siis on mõistlik oodata veidi ja seejärel vajadusel võrguettevõtjaga ühendust võtta. Mõnikord jõuab info rikkest nendeni enne, kui sina jõuad helistada, aga alati mitte.

Kui pead rikkest teada andma, on kasulik olla võimalikult konkreetne. Kirjelda, kus probleem asub, mis täpselt juhtus ja millal elekter kadus. See aitab riket kiiremini tuvastada ja lahendada.