Gen Z teab kindlustusest küll, aga ei oska seda alati päriselus kasutada

Kindlustusest aru saada on üks asi. Teada, kuidas see päriselus päriselt appi tuleb, on juba teine teema.

Tõime Baltikumis ja Poolas välja esimese Gen Z kindlustusteadlikkuse indeksi ning tulemused näitavad üsna selgelt, et teadmistest üksi ei piisa. Kuigi paljud noored saavad kindlustuse põhimõttest aru, tunnevad vähesed end kindlalt siis, kui seda teadmist oleks vaja päriselus kasutada.

Gen Z kindlustusteadlikkus on keskmine, aga probleem on suurem

Eestis on Gen Z kindlustusteadlikkuse indeks vaid 42 punkti 100-st. See tähendab, et 13–21-aastaste noorte kindlustusteadlikkus on küll keskmisel tasemel, aga samas juba üsna lähedal madalale kindlustusteadlikkusele.

Sarnane pilt avaneb kogu regioonis. Leedu ja Läti saidi 44 punkti  ning Poola oli uuringu parim tulemusega 47 punkti. Aga ka see tulemus näitab pigem mõõdukat arusaamist, mitte tugevat kindlustunnet.

Need numbrid ei näita ainult teadmiste puudujääki. Need viitavad laiemale probleemile: paljud noored ei tunne end veel piisavalt kindlalt, et teha päriselus riskidega seotud otsuseid teadlikult ja enesekindlalt.

Teadmised on olemas, aga päriselus tegutsemine jääb maha

Kui tulemusi lähemalt vaadata, tuleb välja päris suur lõhe teadmiste ja praktiliste oskuste vahel. Eestis ulatus teoreetiliste teadmiste skoor 64 punktini, kuid praktilised oskused ja otsustusvõime jäid sellest kõvasti maha, ulatudes vaid 23 punktini.

Rohkem kui 50% noortest tunnistas, et nad ei oskaks sõbrale kindlustuse olemust lihtsalt lahti seletada. See näitab päris hästi, et teadlikkus on küll olemas, aga sellest ei piisa, kui puudub enesekindlus ja oskus teadmisi päriselus rakendada.

Kõigis uuringus osalenud riikides olid kõige nõrgemad tulemused just käitumise ja praktiliste oskuste mõõtmes — näiteks selles, kuidas valida sobiv poliis või kuidas esitada kahjuavaldust. Sarnased lüngad tulid välja ka Leedus (29), Poolas (25) ja Lätis (27).

Miks kindlustus tundub noortele ikka veel kauge teemana?

Üks peamisi põhjuseid peitub selles, kuidas noored kindlustust tajuvad. Paljude jaoks seostub see endiselt täiskasvanute maailmaga — kodu, auto või muu väärtusliku varaga.

Lisaks mõjutavad hoiakuid visalt püsivad müüdid: kindlustus on keeruline, kallis ja igapäevaelus mitte eriti vajalik.

Päris elu räägib aga teist juttu. Noored puutuvad riskidega kokku kogu aeg — koolis, trennis, reisil või lihtsalt igapäevaelus. Täiesti tavalised olukorrad võivad tuua kaasa ootamatuid kulusid ja just siis võib kindlustus aidata nii stressi kui ka rahalist koormust väiksemaks võtta.

Nagu ütleb Balcia juht Jānis Lucaus:

“Kõrge finantskirjaoskusega ühiskondades peetakse teistele tekitatud kahju eest vastutuse võtmist iseenesestmõistetavaks ka igapäevastes olukordades. Kindlustus on turvavõrk, mis aitab peredel vältida tarbetut rahalist pinget.”

Väärtused ja varajane haridus mängivad suurt rolli

Ekspertide sõnul ei ole lõhe teadmiste ja tegutsemise vahel tegelikult üllatav. Noored mõtlevad riskikaitsele harvem siis, kui neil ei ole veel vara ega suurt rahalist vastutust.

Samas peegeldab see ka laiemat ühiskondlikku mustrit. Väärtust seostatakse sageli eelkõige materiaalsete asjadega, mitte tervise, vastutustunde või rahalise vastupidavusega.

Kuidas viia teadlikkus päriselu oskusteni?

Oluline on see, et uuring ei näita noorte vastuseisu ega negatiivset suhtumist kindlustusse. Vastupidi — nad saavad aru, et see on oluline. Päris küsimus on hoopis selles, kuidas viia teadlikkus päris kasutuseni.

See tähendab, et lähenemine peab muutuma. Vähem kuiva teooriat, rohkem päriselu olukordi ja kogemuspõhist õpet. Ekspertide sõnul on noortel vaja õppida näiteks seda, kuidas valida õige kaitse, kuidas poliisi tingimustest aru saada ja mida teha siis, kui midagi juhtub.

Ühe võimaliku lahendusena nähakse praktilisi õppevorme, kus õpilased saavad kogu kindlustusprotsessi ise läbi mängida — alates kaitse valimisest kuni kahjuavalduse esitamiseni.

Noorteni tuleb jõuda nende endi keeles ja kanalites

Selle lõhe vähendamiseks investeerime juba täna algatustesse, mis kõnetavad noori neile sobival ja arusaadaval viisil.

Üks näide on digitaalne platvorm, kus on interaktiivne ja lihtsalt mõistetav hariv sisu, mis on loodud just noori silmas pidades. Samuti plaanime laiendada koostööd koolidega ning luua praktilisi õppematerjale nii klassiruumis kui ka iseseisvaks kasutamiseks.

Põhimõte on lihtne: haridus töötab siis, kui see jõuab inimesteni formaadis ja keeles, millega nad päriselt suhestuvad.

Miks on kindlustusteadlikud just praegu nii oluline?

Kindlustusteadlikkuse tähtsus kasvab, sest noored puutuvad päriselu vastutusega kokku varem kui kunagi varem.

Näiteks juba alates 16. eluaastast toovad elektritõukerataste kindlustusega seotud reeglid noored kindlustuse maailma sisse. Kui sinna lisada veel esimesed iseseisvad reisid, üürilepingud ja rahalised otsused, siis on praktilist arusaamist vaja kohe, mitte kunagi hiljem.

Nagu ütleb Jānis Lucaus:

“Meil on nii võimalus kui ka vastutus aidata noortel kasvatada teadmisi ja enesekindlust, mida on vaja teadlike finants- ja riskialaste otsuste tegemiseks.”

Kuidas seda lõhet vähendada?

Gen Z kindlustuskirjaoskuse indeks ei anna meile ainult infot, vaid ka selge suuna. Noortel on baasteadmised olemas. Järgmine samm on anda neile julgus ja oskus need teadmised päriselus tööle panna.

Selle lõhe ületamiseks on vaja selget kommunikatsiooni, praktilist õpet ja päriselt asjakohast lähenemist, mis seob kindlustuse igapäevaeluga. Sest lõpuks ei ole kindlustus ainult poliis või paberimajandus. See on kindlustunne ja meelerahu hetkedel, kui elu teeb ootamatu pöörde.

Me tahame anda noortele enesekindluse avastada, proovida uusi asju ja elada täiega — kindlustusega, mis on arusaadav ja päriselt relevantne. Tead kedagi, kellele see teema võiks korda minna? Jaga edasi 💡

🇪🇪 Eesti – www.katamind.ee
🇱🇻 Läti – www.kastevipiesedz.lv
🇱🇹 Leedu – www.kastavesaugo.lt
🇵🇱 Poola – www.ktociekryje.pl