Kui oled ostnud uue auto, siis ei saa pärast võtmete kättesaamist sellega kohe sõitma jääda – enne tuleb see ka ametlikult registrisse kanda. Ilma registreeringuta ei tohi autoga pikalt sõita. Registreerimine seob sõiduki konkreetse omaniku või kasutusõigusega isikuga ning tagab, et auto andmed jõuavad liiklusregistrisse.
See kohustus ei kehti ainult eraisikutele – sama kehtib ka ettevõtete kohta. Seega ükskõik, kas auto ostetakse isiklikuks kasutamiseks või firma nimele, tuleb see Transpordiametis arvele võtta. Alles pärast registreerimist saab sõiduk ametliku numbrimärgi ja kõik vajalikud dokumendid, et oleks võimalik muretult liikluses osaleda.
Millal on vaja uus auto registreerida?
Kui oled Eestist uue auto soetanud või toonud sõiduki Eestisse mõnest teisest riigist, tuleb see kindlasti Transpordiametis registreerida – ja seda üsna kiiresti. Nimelt tuleb sõiduk arvele võtta viie tööpäeva jooksul alates selle omandamisest või riiki toomisest.
Sõidukit registreerimata ei saa seda ka tavapärasel viisil kindlustada. Välismaalt toodud autole saab teha Eesti kindlustuse enne siin arvele võtmist, kuid selle hind on üldjuhul kordades suurem kui Eestis juba registreeritud autode puhul.
Samuti ei saa registreerimata autole kehtivat Eesti registreerimistunnistust ega numbrimärki. Praktikas tähendab see, et sõiduk jääb lihtsalt seisma, kuni vajalikud toimingud on tehtud. Seetõttu on mõistlik asjad kohe alguses korrektselt ja kiiresti ära ajada – nii väldid hilisemat lisatööd ja trahve. Kui dokumendid on olemas ja tead, mida teha, on registreerimine tegelikult üsna lihtne protsess.
Välismaalt toodud auto registreerimine
Enne kui saad välismaa auto registreerimist alustada, peab auto füüsiliselt Eestis kohal olema. Siis tuleb esitada Transpordiametile kõik vajalikud dokumendid. Kui need on esitatud, tuleb auto viia kohapeale registreerimiseelsesse tehnonõuetele vastavuse kontrolli, kus vaadatakse sõiduki andmed üle ja veendutakse, et need vastavad dokumentides välja toodule.
Kindlasti on mõistlik enne kasutatud sõiduki registreerimist kontrollida auto ajalugu – seda saab teha näiteks VIN-koodi alusel. See annab aimu auto varasemast ajaloost, võimalikest avariidest, tegelikust läbisõidust ja ka sellest, kas sõiduk on kuskil varastatuks kuulutatud. Lisaks aitab see veenduda selles, et sõiduki tehnilised andmed vastavad sellele, mida müüja väitnud on.
Milliseid dokumente on auto registreerimisel vaja?
Uue auto registreerimisel on vaja esitada dokumendid, mis tõendavad nii sõiduki päritolu kui ka omaniku õigust seda registrisse kanda. Kõigepealt peavad sul olemas olema auto omandamist tõendavad dokumendid – näiteks ostuarve või müügileping. Loomulikult tuleb esitada ka oma isikut tõendav dokument, näiteks ID-kaart või pass. Kui registreerimise toiminguid teeb keegi teine sinu eest, peab tal olema ka kehtiv volikiri.
Uue sõiduki puhul on vaja esitada ka tootja väljastatud tüübivastavuse tunnistus (EC-Certificate of Conformity ehk CoC). Kui tegu on kasutatud sõidukiga, tuleb esitada eelneva riigi registreerimistunnistus – kaheosalise dokumendi puhul peavad olema kaasas mõlemad osad. Kui auto on toodud Eestisse väljaspoolt Euroopa Liitu, tuleb lisada ka tollivormistuse lõpetamist kinnitavad dokumendid.
Mõnedel juhtudel on vaja lisaks ka muid dokumente: näiteks ekspertiisiakt, kui sõiduk on ümberehitatud või eraldi ehitatud, või vanasõiduki akt, kui soovitakse registreerida vanasõidukit. Eestis valmistatud auto puhul tuleb esitada siseriiklik tüübikinnitus. Kui Transpordiamet seda nõuab, võib olla vajalik ka mõni muu seaduses ette nähtud dokument. Seega tasub enne registreerima minekut kindlaks teha, millised dokumendid sinu konkreetse auto puhul täpselt vajalikud on.
Kus ja kuidas saab sõidukit registreerida?
Uue auto registreerimisel tuleb valida, kas esitada dokumendid e-teeninduses või minna kohapeale Transpordiameti teenindusbüroosse. Kõige lihtsam ja mugavam viis on kasutada e-teenindust – sinna saad sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID abil ning kogu protsess toimub veebis. E-teeninduse kaudu vajalike toimingute läbimine sobib hästi siis, kui sul on kõik dokumendid korras.
Sõiduki füüsiline registreerimiseelne kontroll tuleb läbida igal juhul. Kontrolli käigus vaadatakse üle sõiduki tehnilised andmed ning veendutakse, et need vastavad dokumentides toodule. Vaid nii saab tagada, et registrisse kantakse õiged ja täpsed andmed. Kui auto on näiteks Eestisse toodud, ümberehitatud või üksikkorras valmistatud, võib kontroll olla põhjalikum – sel juhul võib olla vajalik ka täiendav ekspertiis. Kontroll toimub Transpordiameti teenindusbüroos kohapeal, kuhu pead ise registreeritava autoga kohale minema.
Kohapeale minnes tasub aja säästmiseks eelnevalt aeg broneerida, sest nii saab vältida pikka ootejärjekorda. Kui kõik on korras, kantakse sõiduk liiklusregistrisse, määratakse talle registreerimisnumber ja väljastatakse registreerimistunnistus. Alles siis on auto ametlikult Eestis arvel ja tohib liikluses piiranguteta osaleda.
Registreerimise käigus tehtavad toimingud
Kui kõik registreerimiseks vajalikud dokumendid on esitatud ja taotlus tehtud, alustab Transpordiamet registreerimise protsessiga. Nagu eelnevalt mainitud tuleb Transpordiametil kindlaks teha, et kõik esitatud andmed on korrektsed ja sõiduk vastab kõigile nõuetele.
Registreerimise käigus määratakse sõidukile registreerimisnumber. Registreerimisnumbri valikul saab üldjuhul valida tavalise numbri, kuid e-teeninduses on võimalik tellida ka erimärgistust või endale meelepäraste sümbolitega numbrimärk. Koos numbrimärgiga väljastatakse ka registreerimistunnistus.
Registreerimise käigus sisestatakse ka omaniku andmed liiklusregistrisse. See on oluline selleks, et oleks ametlikult fikseeritud, kellele sõiduk kuulub. See info on oluline ka liikluskindlustuse ja kasko sõlmimisel. Seejärel ongi sõiduk ametlikult registrisse kantud.
Registreerimistasud ja riigilõivud
Transpordiamet võtab registreerimistoimingute eest riigilõivu ning täpne auto esmase registreerimise hind sõltub sellest, millist sõidukit registreeritakse.
Lisaks registreerimisele tuleb tasuda ka registreerimismärkide väljastamise eest. Kui soovid kasutada tavalist numbrimärki, on selle maksumus väiksem, kuid kui soovid erimärgistusega ehk kindla tähe- või numbrikombinatsiooniga numbrimärki on tasu selle eest palju suurem.
Alates 2025. aastast tuleb sõiduki registreerimisel arvestada ka mootorsõidukimaksuga, mis koosneb kahest osast: registreerimistasust ja aastamaksust. Registreerimistasu sõltub muu hulgas auto heitgaaside kogusest ja täismassist ning tuleb tasuda enne, kui sõiduk liiklusregistrisse kantakse.
Konkreetseid summasid ja täpsemat infot tasub vaadata Transpordiameti kodulehelt, kuna tasud võivad ajas muutuda. Enne auto registreerimist tasub kõik kulud läbi mõelda, et kogu protsess kulgeks sujuvalt.
Uuele autole kindlustuse sõlmimine
Enne kui saad oma autoga liikluses osaleda, peab sellel olema kehtiv liikluskindlustus. Ilma selleta ei tohi autoga üldse liigelda. Kindlustuse saad autole vormistada registreerimistoimingute lõpetamisel. Tasub meeles pidada, et kui soovid välismaalt toodud autoga ise registreerimiseelsele tehnonõuetele vastavuse kontrolli sõita, siis peab autol ka sellel ajal olema kehtiv liikluskindlustus. Balcia pakub nii liikluskindlustust kui ka kaskokindlustust, et kaitsta sind ootamatute kulude ja ebameeldivuste eest.