Kas liisitud autol peab kindlustus olema?

Jah. Liisitud autol peab alati olema kehtiv liikluskindlustus ja kaskokindlustus. Liikluskindlustus on seadusest tulenev kohustus, kasko on panga nõue.

Kui võtad auto liisingusse, ei ole auto veel päriselt sinu oma. Sina kasutad seda igapäevaselt, aga liiklusregistris on tavaliselt liisinguperioodi jooksul omanik pank. See muudab ka kindlustuse loogikat. Tihti arvatakse, et kindlustus on lihtsalt üks lisakulu, mida saab optimeerida või üldse ära jätta. Liisitud auto puhul see päris nii ei tööta. Siin ei otsusta ainult sina, vaid mängu tulevad ka panga nõuded.

Millised kindlustused liisingu autol olema peavad?

Kui sul on auto liisingusse võetud, peavad sellel alati olema nii liikluskindlustus kui ka kaskokindlustus.

Liikluskindlustus on seadusest tulenev kohustus, ilma milleta ei tohi ükski sõiduk liikluses osaleda. Kaskokindlustus on aga panga nõue, mille eesmärk on kaitsta sõiduki väärtust kogu liisinguperioodi jooksul.

See tähendab, et liisingu puhul ei ole küsimus selles, kas kindlustus teha või mitte. Küsimus on pigem selles, milline kindlustus valida ja millistel tingimustel.

Miks liikluskindlustus on kohustuslik?

Liikluskindlustus on kohustuslik, sest see katab kahju, mille sa võid liikluses põhjustada teistele inimestele või nende varale. Ilma kehtiva liikluskindlustuse lepinguta ei tohi seaduse kohaselt ükski sõiduk liikluses osaleda.

Liikluses osalemine ei ole kunagi ainult sinu enda risk. Kui põhjustad liikluses õnnetuse, ei puuduta see ainult sinu autot, vaid ka teist juhti, tema sõidukit, reisijaid ja mõnikord ka täiesti kõrvalisi inimesi või vara. Sellistes olukordades võivad autode remondikulud, vara asendamiskulud ning võimalikud ravikulud olla väga suured.

Ilma kindlustuseta jääksid need kulud sinu enda kanda, mis võib tähendada väga suurt väljaminekut. Liikluskindlustus ongi seadusega kohustuslik, et tagada, et kahju korral ei jää kannatanu ilma hüvitiseta ja et vastutus on kaetud.

Liikluskindlustus kehtib nii Eestis kui ka üle Euroopa Majanduspiirkonna, mis tähendab, et saad sama kaitsega liikuda ka mujal riikides ilma, et peaksid igas riigis eraldi kindlustust tegema. See on praktiline reisides või pikematel sõitudel, et ei peaks iga kord mõtlema, kas sinu kindlustus konkreetses riigis kehtib. Välismaale minnes tasub uurida rohelise kaardi vajaduse kohta: kas seda nõutakse sihtriigi poolt ja kuidas seda kaasa võtta. Reisides ära unusta ka reisikindlustust!

Seega on liikluskindlustus liikluses osalemise miinimumnõue. See tagab, et iga juht vastutab oma tegude eest ja et kahju korral on olemas süsteem, mis töötab ka väljaspool Eesti piire.

Miks liisinguga kaskot nõutakse?

Kaskokindlustus on liisitud sõiduki puhul kohustuslik, sest pank tahab kaitsta oma vara väärtust olukorras, kus auto saab kahjustada, see varastatakse või hävib. Ilma kaskota jääks see risk täielikult sinu ja panga kanda.

Kui auto on liisingus, ei ole see juriidiliselt veel sinu oma. Sina kasutad seda ja maksad selle eest, aga kuni liising on lõppenud, on auto sisuliselt panga vara. Kui autoga midagi selle aja sees juhtub, ei kaota sõiduk väärtust ainult sinu jaoks, vaid ka panga jaoks ja just siin tekibki põhjus, miks kasko on liisingu puhul alati nõutud.

Panga vaates on loogika lihtne. Kui sõiduki väärtus on näiteks kümneid tuhandeid eurosid ja see hävib ilma kindlustuseta, jääb laen alles, aga tagatis on kadunud. See on risk, mida pank ei võta. Seetõttu ei jäeta ka kasko tegemist liisinguvõtja vabaks valikuks. Pank tahab olla kindel, et ükskõik mis juhtub, on olemas mehhanism, mis katab tekkinud kahju ja säilitab vara väärtuse. Sinu jaoks tähendab see ühte asja: kasko ei ole liisingu puhul lihtsalt “kasulik lisakaitse”, vaid praktiline ja vältimatu osa kogu kokkuleppest.

Millised kahjud kasko katab?

Kasko katab sinu enda autole tekkinud kahju, olenemata sellest, kas süüdlane on teada või mitte või kas tegemist on üldse liiklusõnnetusega.

Liikluskindlustus katab ainult kahju, mille põhjustad teistele. Aga väga paljud reaalsed olukorrad jäävad sellest välja. Näiteks kui teed ise avarii, keegi sõidab parklas autole otsa ja lahkub, auto saab tormi või üleujutuse tõttu kahjustada või see varastatakse - kõik need on olukorrad, kus liikluskindlustusest abi ei ole. Kaskokindlustus ongi loodud just nende riskide katmiseks.

Isegi kui auto pole liisingus, on kasko võimalus oma autot ootamatuste eest kaitsta. See annab teatud turvatunde, sest ilma kaskokindlustuse lepinguta peaksid kõik potentsiaalsed kahjud ise kinni maksma.

Mida pank täpselt nõuab?

Pank nõuab, et kaskokindlustus kehtiks kogu liisinguperioodi ja kataks auto väärtuse piisavas ulatuses.

Pank seab reeglid, millele sinu kindlustus peab vastama. Mõne liisnguandja puhul on paigas ka teatud piirid, näiteks kui suur võib olla omavastutus või millised riskid peavad kindlasti kaetud olema.

Kuigi kasko lepingu olemasolu on kohustuslik, ei tähenda see, et pank valib sinu eest konkreetse kindlustuse. Pank ei määra sulle kindlustusfirmat ega konkreetset poliisi, aga ta ei luba ka valida lahendust, mis jätab olulised riskid katmata.

Mida saad ise valida?

Liisitud sõiduki kindlustuse saad sõlmida endale sobiva kindlustusandja juures ning valida hinna, omavastutuse ja lisakaitsed, kuid kõik peab vastama panga tingimustele.

Kuigi liisingu puhul on kindlustuse olemasolu ja teatud tingimused ette paika pandud, ei tähenda see, et kogu otsus tehakse sinu eest. Vastupidi, üsna suur osa lõpptulemusest sõltub ikkagi sinu valikutest.

Kõigepealt saad valida kindlustusandja. Sa ei ole seotud ühe konkreetse pakkujaga, vaid saad pakkumisi võrrelda ja otsustada, kelle tingimused, hind ja teenuse tase sulle kõige paremini sobivad. See on oluline, sest samade panga nõuete piires võivad poliisid sisuliselt päris palju erineda.

Teine suur valikukoht on omavastutus. See on summa, mille maksad kahju korral ise. Mida suurem omavastutus, seda madalam on tavaliselt igakuine kindlustusmakse. Aga see tähendab ka seda, et kahju tekkimise korral maksad rohkem omast taskust. Siin ei ole “õiget” valikut, sest see sõltub sellest, kas eelistad väiksemat igakuist kulu või väiksemat riski tulevikus.

Samuti saad valida, millised lisakaitsed sinu kaskos sees on. Kuigi põhiriskid peavad olema kaetud, on veel palju detaile, mis mõjutavad sinu igapäevast kogemust. Näiteks kas saad kasutada asendusautot, kui sinu auto on remondis, kui kiiresti ja millises ulatuses toimib autoabi või millised on tingimused väiksemate kahjude, nagu klaasikahju, puhul.

Need ei ole lihtsalt “lisad”, vaid asjad, mis määravad, kui mugav või ebamugav on sinu elu siis, kui midagi juhtub. Kahe sarnase hinnaga kasko vahel võib olla väga suur vahe just nende detailide tõttu.

Lihtsustatult: pank määrab miinimumi, sina otsustad, kui mugav ja lai see kaitse tegelikult on.

Kas odavaim liisitud auto kindlustus on mõistlik?

Odavaim liisitud auto kindlustus ei ole alati mõistlik, sest madalam hind tähendab sageli suuremat omavastutust või kitsamat kaitset. Õige valik sõltub sellest, kui palju riski oled valmis ise kandma.

Teatud olukordades võib odavaim kindlustus olla täiesti okei valik. Kõik sõltub sellest, mida konkreetne poliis tegelikult katab ja milline on sinu enda riskitaluvus.

Paljud vaatavad ainult kuumakset ja valivad kõige odavama kasko, et igakuine kulu oleks väiksem. Teoorias tundub see loogiline, sest miks maksta rohkem, kui saab sama asja odavamalt? Reaalses olukorras ei ole need poliisid aga kunagi täpselt samadel tingimustel. Odavam hind tähendab tihtipeale suuremat omavastutust või seda, et osa olulisi olukordi ei ole nii hästi kaetud. Nii maksad kahju korral rohkem ise või jääd ilma teenustest, mis muidu aitaksid olukorra lihtsamalt lahendada.

Kui valid väga kitsa kaitse, ei anna see tunda igakuises makses, vaid alles siis, kui midagi päriselt juhtub. Seetõttu tasub mõelda, millised riskid on sinu jaoks olulised. Vanale kasutatud sõidukile pole nii oluline, milline kindlustusleping tehakse. See muidugi sõltub sinu enda riskitaluvusest ja valmidusest vajaduselt remondi või sõiduki väljavahetamise eest maksta. Uue auto puhul on aga lugu teine, sest potentsiaalne kahju on rahalises mõttes liiklusõnnetuse korral kõvasti suurem. Sellises olukorras ei pruugi odavaim lahendus enam kõige mõistlikum olla. Lõppkokkuvõttes ei ole küsimus ainult hinnas, vaid selles, kui hästi kindlustus sind tegelikult kaitseb. Vali kindlustuskaitse, mille puhul hüvitatakse just sulle olulised riskid.

Mis juhtub, kui liisitud autol ei ole kindlustust?

Kui liisitud autol puudub kindlustus, ei tohi sa sellega liikluses osaleda ning tegemist on liisingulepingu rikkumisega.

Kui liikluskindlustust pole, tähendab see seda, et autoga liikluses sõitmine ei ole lubatud. Kui liikled ilma kehtiva liikluskindlustuseta, võivad kaasneda trahvid ja muud tagajärjed, aga kõige suurem risk tekib siis, kui juhtub õnnetus. Sellisel juhul vastutad kogu tekitatud kahju eest ise oma rahakotiga.

Kaskokindlustuse puudumine on aga liisingu puhul eraldi probleem. See tähendab, et sa ei täida lepingutingimusi, millega liisingut võttes nõustusid. Panga vaates tähendab see, et nende vara ei ole enam piisavalt kaitstud.