Top 10 levinumat viga kindlustusnõude esitamisel (ja kuidas neid vältida)
Kindlustusnõude lahendamine läheb tavaliselt kiiresti siis, kui oled esitanud olukorrast selge kirjelduse ja konkreetsed tõendid. Probleem seisneb selles, et kahjujuhtumi toimumise hetkel on enamikel inimestel pea laiali otsas. Sa oled närvis, sul on kiire, sa tahad lihtsalt, et asi saaks kiiresti korda. Ja just siis tehakse vigu, mis venitavad protsessi pikemaks, kui vaja ja tekitavad mõttetuid vaidlusi.
Räägime lähemalt, mis on tavalisemad vead kindlustusnõude esitamisel ja kuidas neid vältida. Samad vead tulevad ette iga kindlustusliigi puhul, vahet pole kas nõue on vaja esitada kaskokindlustuse, liikluskindlustuse, kodukindlustuse, reisikindlustuse, lastekindlustuse, õnnetusjuhtumi- või vastutuskindlustuse andjale.
1) Juhtunust liiga hilja teavitamine
Alati ei olegi hilisem teavitamine tahtlikult viivitamisega seotud. Toome näiteks olukorra, kus väike mõlk või kriim autol ei näe välja nagu midagi tõsist ja võib-olla alguses tundub, et polegi vaja kindlustust asja kaasata. Hiljem aga tuleb välja, et tegelikult sai viga ka midagi muud ja olukord on palju tõsisem.
Just liiga pikalt nõude esitamisega venitamine ongi üks levinumaid vigu kindlustusjuhtumite puhul. Üldiselt nõuab kindlustus, et kahjust teavitatakse teatud aja jooksul. Teisalt mida rohkem aega möödub, seda keerulisem on kahju asjaolusid tõendada ja täpselt meenutada. Kindlustus soovib teada, millal ja mis täpselt juhtus, kes olid asjaosalised ja nii edasi. Seepärast tasub kahju avastamisel kindlustusandjat teavitada kohe, kui sündmus on värske ja detailid selgelt meeles. Nii on kahju ulatust lihtsam hinnata ja väldid olukorda, kus hilinenud teavitamise tõttu võib hüvitis väheneda või sootuks saamata jääda.
2) Halva kvaliteediga fotod
Kahju tõendamiseks on mõistlik teha olukorrast pilte. Probleemid tekivad aga siis, kui pilt on liiga pime, tehtud alles hiljem, mitte vahetult pärast õnnetust, liiga lähedalt tehtud või hoopiski nii kaugelt tehtud, et täpselt ei paistagi, kui suur kahju on või mis olukord oli.
Piltide eesmärk on teha olukord kindlustusele selgeks, ilma et neil oleks vaja 15 lisaküsimust küsida.
Tee olukorrast pildid vahetult pärast kindlustusjuhtumit. Näiteks autoavarii puhul tee pilt tervest autost, kahjust lähemalt ja paari erineva nurga alt, et kahju ulatust oleks selgelt näha. Kui avariis oli ka teine auto, siis pildista ka seda. Samuti on oluline pildistada asukohta koos sealsete liiklusmärkidega ja autode asukohtadega.
Kui on pime, kasuta kindlasti välku. Udune või liiga tume pilt on sama hea kui mitte midagi.
3) Kindlustuslepingut pole korralikult läbi loetud
Sageli tekivad mured sellest, et kindlustusleping jääb enne allkirjastamist või pärast selle sõlmimist korralikult läbi lugemata. Lepingu tingimustest saab aga kogu vajaliku info selle kohta, kuidas ja millal kahjujuhtumist teatada, millised olukorrad on kaetud ning millised mitte, millised on välistused ja milliseid nõudeid tuleb kahju esitamisel täita.
Kui kõik need punktid pole hoolikalt üle loetud, võib kahjujuhtumi korral ees oodata ebameeldiv üllatus, et hüvitist ei maksta oodatud ulatuses või ei maksta seda üldse. Alati tasub lepingus segaste kohtade kohta täpsustusi küsida: nii tead täpselt, mille eest oled kaitstud ja mida sinult kahjujuhtumi korral oodatakse.
4) Kirjeldus on segane
Kindlustusjuhtumi kirjeldus ei ole see koht, kus detaile siluma peaks. Kui jutt pole selge ja konkreetne või jätab mulje, et osa asju on meelega välja jäetud, tekib kohe küsimus, mis tegelikult juhtus. Ja kui tekib küsimusi, kulub ka rohkem aega. Vahel küsitakse lisaselgitusi, vahel vaadatakse kogu asi uuesti üle. Halvimal juhul jääb mulje, et kindlustusvõtja üritab midagi varjata.
Parim lähenemine on kirjutada täpselt nii, nagu asi juhtus. Konkreetselt, loogilises järjekorras ja ilma hinnanguteta. Pole vaja ise järeldusi teha ega kedagi süüdistada. Kirjelda, kus olid, mida tegid ja mis edasi juhtus. Mida selgem ja ausam on algne kirjeldus, seda kiiremini saab ka kindlustusnõue lahendatud.
5) Oma süüd ei tunnistata
Õnnetuse järel on lihtne mõelda, et äkki annab midagi enda kasuks pöörata. Sõnastada olukord nii, et süü jääks justkui kellegi teise peale. Või jätta mõned detailid lihtsalt mainimata.
Kui tegelikult olid sina olukorra põhjustaja, siis süü eitamine ei aita. Sellisel juhul on tegemist kindlustuspettusega, mis on kriminaalkorras karistatav. Kui teise poole kirjeldus, fotod, pealtnägijad või sündmuskoht räägivad muud juttu kui sinu kirjeldus sündmusest, siis tekib vastuolu. Ja kui tekib vastuolu, kulub rohkem aega, esitatakse lisaküsimusi ning kogu protsess venib.
Kui vastutus on ilmselge, on ausalt oma vea tunnistamine kõige mõistlikum tee. Kirjelda juhtunut nii, nagu see oli, ilma õigustuste ja keerutamiseta. Kindlustuse eesmärk ei ole kedagi karistada, vaid kahju lahendada. Mida ausam on algne info, seda kiiremini saab ka juhtum lahendatud.
6) Pole küsitud kõigi osapoolte kontakte
Sageli piirdutakse kahjuteates ainult teise osapoole andmetega. Mõnikord unustatakse isegi need. Olulised on kindlasti nimi, telefoninumber, sõiduki number ja tema kindlustusselts, kui tegemist on autoõnnetusega. Kui neid andmeid pole, siis kindlustus ei saa olukorda üle kontrollida ning kogu protsess venib.
Veel sagedamini jäävad aga täiesti küsimata pealtnägijate kontaktid. See on eriti oluline siis, kui pooled mäletavad juhtunut erinevalt. Siis on neutraalne kolmas osapool see, kes aitab pildi selgeks teha. Kui sündmuskohal on keegi, kes nägi õnnetust pealt, jalakäija, teise auto juht, poe töötaja, tasub alati küsida tema nime ja telefoninumbrit.
Tavaliselt jäetakse need andmed küsimata kiirustamise või ebamugavustunde tõttu. Tundub kohatu inimesi tülitada või eeldatakse, et "nii lihtsa juhtumi puhul pole vaja". Tegelikkuses võib just see väike samm hiljem palju aega ja närvirakke kokku hoida.
7) Juhtumi tagajärgede liiga varajane likvideerimine
Pärast õnnetust on loomulik, et tahetakse asi kiiresti korda teha, aga seda ei tasu kohe teha. Kindlustuse jaoks on oluline näha kahju sellisena, nagu see oli selle tekkimise hetkel. Kui kahjustatud ese on juba ära visatud või parandatud, kaob võimalus hinnata kahju ulatust ja selle tekkepõhjust. See teeb kogu protsessi keerulisemaks ja võib tähendada, et hüvitist polegi võimalik välja maksta, sest enam ei saa tegelikku olukorda tõendada.
Tee kohe selged ja detailsed pildid, kirjelda juhtumit ning anna sellest kindlustusele teada nii kiiresti kui võimalik.
8) Kahjude edasiseks levikuks koheselt tegutsemata jätmine
Kui on olukord, kus kahju saab edasi areneda, näiteks kui tegemist on veelekkega ja kahju tekitab lisaohtu maja konstruktsioonidele, siis tuleks tegeleda kahju edasise leviku takistamisega, st kuivatada vesi kiiresti ära.
Kindlustuse vaates on oluline, et sa teed mõistlikke samme kahju piiramise nimel, mitte ei lase olukorral lihtsalt hullemaks minna. Tekkinud lisakahju on juba kindlustusvõtja enda tegemata töö tulemus ning ei kuulu hüvitamisele.
See ei tähenda, et peaksid hakkama kohe remonti tegema või midagi lõplikult parandama. Piisab ajutistest lahendustest: katta avaus, tõsta kahjustatud ese kuiva kohta, lõpetada auto kasutamine, kui see võib kahju süvendada.
Pärast esmase ohu kõrvaldamist on oluline, et tegutsed kooskõlastatult, mitte omal käel. Nii läheb kogu protsess sujuvamalt ja ilma ebavajalike vaidlusteta. Tavaliselt saad oma kindlustusandjaga 24/7 ühendust võtta ja vajadusel nõu küsida.
9) Suhtlusest ära kadumine
Kindlustusjuhtumi menetlus ei toimu iseenesest. Kui kindlustus küsib lisainfot või täpsustust ja vastust ei tule, jääbki asi seisma. Ka siin ei pruugi suhtlusest ära kadumine üldse tahtlik olla. Ehk mõtled, et vastad veidi hiljem ja lihtsalt unustad.
Mõne päeva või nädala pärast tekib tunne, et midagi ei liigu, kuigi tegelikult oodatakse lihtsalt sinu vastust. Teisel poolel ei ole võimalik edasi minna enne, kui on selge, kas ja millal vajalik info tuleb.
Siinkohal piisab mõnikord ka lühikesest vastusest. Näiteks, et kiri on kätte saadud ja vajalik dokument on otsimisel või alles tulekul. See annab kindlustusele märku, et juhtumiga tegeletakse ja info on teel. Ka selline lihtne vahepealne vastus hoiab asja liikumas ja aitab vältida olukorra tarbetut venimist.
10) Sa lähed kohe “sõtta”
Pärast õnnetust on närvid sageli pingul ja see on täiesti mõistetav. Kui aga suhtlus kindlustusega algab juba pahase tooniga, kipub asi kiiresti keeruliseks minema. Küsimused võivad tunduda süüdistusena ja iga täpsustus ärritab.
Tegelikult on küsimuste esitamine tavaline osa kahjukäsitlusest. Kindlustuse eesmärk on saada aru, mis juhtus ja kuidas kahju lahendada. Kui vastused jäävad andmata või suhtlus muutub teravaks, ei saa protsess lihtsalt edasi liikuda.
Kõige mõistlikum on hoida rahulikku tooni. Kui sa millegagi ei nõustu, ütle seda otse ja selgita, miks. Küsi ka ise lisaküsimusi, kui sul neid tekib. Vaenulik suhtumine ei tee asja kiiremaks ega lihtsamaks. Rahulik ja selge suhtlus viib palju suurema tõenäosusega kiire lahenduseni.
Kindlustusnõue ei veni, kui tegutsed rahulikult ja läbimõeldult
Kindlustusnõude esitamine ei ole iseeenesest keeruline, aga see eeldab rahulikku ja läbimõeldud tegutsemist. Enamik probleeme ei teki mitte pahatahtlikkusest, vaid kiirustamisest, segasest suhtlusest või sellest, et olulised detailid jäävad alguses mainimata. Kui teavitad juhtumist õigel ajal, annad selge ja ausa kirjelduse, kogud vajalikud tõendid ning annad lisaküsimustele vastused kiiresti, liigub kindlustusnõue sujuvalt ja ilma tarbetute vaidlusteta. Vastupidisel juhul hakkab protsess venima ja tekitab stressi, mida oleks saanud lihtsate sammudega vältida.