Kui kaua võtab kindlustusnõude menetlemine aega?

Liikluskindlustuse puhul on seaduslik toimingute tegemise maksimaalne tähtaeg 30 kalendripäeva. See on kirjas liikluskindlustuse seaduses. Vabatahtlike kindlustuste puhul tulenevad tähtajad kindlustusandja enda tingimustest.

Kindlustusjuhtum on juba iseenesest piisavalt stressirohke. Auto on lömmis, kohver on kadunud, kodus on veeavarii olnud... ja nüüd ootad, millal raha laekub ja mida sinult oodatakse. Enamik inimesi ei tea täpselt, millised tähtajad kehtivad ega mida nad ise teha saavad, et asi kiiremini laheneks. Räägime lähemalt, kuidas menetlus Eestis käib.

Millised menetlemistähtajad seadus ette näeb?

Eestis reguleerivad kahjukäsitluse tähtaegu eri seadused, sõltuvalt sellest, milline kindlustus sul on.

Liikluskindlustuse seaduse § 39 lõike 1 kohaselt on kindlustusandja kohustatud kõik vajalikud toimingud tegema mõistliku aja jooksul, kuid kõige hiljem 30. kalendripäeval kindlustusjuhtumist teatamisest arvates. Kui kindlustusandjal ei ole võimalik tähtaega täita mõjuval ja temast mitteoleneval põhjusel, peab ta sellest kahjustatud isikut eelnevalt teavitama, selgitama mõjuvat põhjust ja andma eeldatava aja, millal lahendust oodata on.

Vabatahtlike kindlustuste, näiteks kasko, kodukindlustuse ja reisikindlustuse puhul, seadus konkreetset tähtaega ette ei määra. Finantsinspektsioon soovitab küll, et kindlustusandjad kehtestaksid kahjukäsitlusele maksimaalse tähtaja ja et selle ületamine oleks võimalik üksnes mõjuvatel põhjustel, aga see on soovitus, mitte seaduslik nõue. Tähtajad tulenevad iga kindlustusandja enda tingimustest. Riigikohus on leidnud, et kindlustushüvitis muutub sissenõutavaks pärast kindlustusjuhtumi käsitlemiseks vajaliku mõistliku aja möödumist. Mida "mõistlik aeg" täpselt tähendab, sõltub juhtumist ja selle kohta käivatest asjaoludest.

Tähtaeg pikeneb mõlemal korral, kui juhtumiga seoses on algatatud kriminaal-, väärteo- või tsiviilkohtumenetlus ja selles tuvastatavatel asjaoludel on oluline tähtsus hüvitise suuruse seisukohalt. Samuti pikeneb tähtaeg, kui hüvitamise otsustamine viibib sinust sõltuval põhjusel, näiteks kui dokumendid on esitamata.

Kuidas kindlustusmenetlus käib?

Kindlustusmenetluse etapid on järgmised:

• juhtumi toimumine;
• vajadusel edasise kahju ära hoidmine;
• sündmuskohal olukorra vormistamine;
• kindlustusele kahjunõude esitamine;
• kindlustus uurib asjaolusid ja määrab hüvitise;
• hüvitise väljamaksmine.

Protsess on erinevatel kindlustusliikidel üsna sarnane.

Mida kiiremini ja täpsemalt sa kindlustusandjale kahjuteate esitad, seda parem. Balcia puhul saab kahjuteate esitada mugavalt äpis ja sama äpi kaudu näed menetluse kulgu reaalajas, ilma et peaksid pidevas meili- või kõnevahetuses ise olukorda uurima.

Seejärel selgitab kindlustusandja juhtumi asjaolusid. Vaatab üle sinu saadetud dokumendid, hindab tekkinud kahju ulatust ja selgitab välja, kes on õnnetuse eest vastutav. Kindlustusandja võib saada sinu selgituste ja piltide abil pildi kokku panna, aga tasub arvestada, et võimalik on ka see, et kindlustusselts tahab kahjud ise füüsiliselt üle kontrollida. Kui sõiduki või muu vara puhul on tegemist kahjustusega, mille suurus pole kohe selge, võib kindlustusandja tellida eraldi eksperthinnangu. Sõiduki kahjustumise korral on kahjustatud isikul õigus valida remondiettevõtja ise. Kindlustusandja hüvitamiskohustus piirdub mõistlike kulutustega juhtumieelse olukorra taastamiseks. Kindlustusandja võib kahjustatud isiku nõude alusel garantiikirja väljastada, mis tähendab, et ta maksab remondikulud otse töökojale.

Kahjustatud asja tuleb hoida juhtumijärgses seisundis, kuni kindlustusandja esindaja on selle üle vaadanud. Kui vara likvideeritakse enne ülevaatust, võib see kahjunõude keerulisemaks teha või hüvitise saamise võimatuks muuta.

Kui kahju suurus on selge, järgneb hüvitise väljamaksmine.

Mis aeglustab kindlustusmenetlust?

Enamik menetlusi venib puudulike dokumentide tõttu. Kui kahjuteatelt puuduvad vajalikud lisad, näiteks fotod, politseitõend, ostutšekid, sündmuskoha kirjeldus, peab kindlustusandja neid juurde küsima. Menetlus seiskub seni, kuni dokumendid saabuvad. See on kõige lihtsam koht, millega saad ise asja kiirendada. Kogu dokumendid algusest peale kokku ning esita need kõik ühe korraga.

Teine aeglustav tegur on juhtumi keerukus. Siis kui kahju põhjustaja pole üheselt selge, näiteks kaks osapoolt kirjeldavad sündmust erinevalt, varguse asjaolud on ebaselged, või kahju ulatus on vaieldav, võtab asjaolude välja selgitamine rohkem aega. Kui juhtumiga seoses algatatakse kohtumenetlus, võib tähtaeg pikeneda selle menetluse lõpuni.

Samuti võib kahjukäsitlus venida siis, kui tegemist on "tipphooajaga". Talvel, kui liiklusõnnetusi ja sõidukite kahjustumisi on oluliselt rohkem, võib menetlusaeg pisut pikeneda lihtsalt mahust tingituna. Samuti näiteks pärast suuri torme, kui kahjustada on saanud paljude inimeste kodud, autod ja muu vara. Liikluskindlustuse puhul see küll seaduse poolt määratud tähtaega ei muuda, aga hea teada sellegipoolest.

Mida saad ise teha, et menetlus kiiremini läheks?

Dokumenteeri juhtum kohe ja võimalikult põhjalikult: mida rohkem asjalikke fotosid, seda parem. Kogu kokku kõik tõendid, hoia ostutšekid alles ja esita kahjuteade nii kiiresti kui võimalik. Mida täpsemad ja täielikumad dokumendid kohe alguses esitad, seda vähem küsimusi kindlustusseltsil tekib ja seda kiiremini otsus tuleb.

Pea meeles, et kahju ärahoidmiseks ja vähendamiseks tuleb teha kõik endast olenev. Kindlustus ei hüvita kahju, mida oleks saanud mõistlikult ära hoida, näiteks sõidukit vihmase ilmaga katmata jätmist, kui aken on katki. Kui sõidukit ei saa kohe remontida, tuleb tagada, et tekkinud kahju ei suureneks. See tundub ilmselge, aga praktikas unustatakse sellised asjad sageli.

Mis juhtub, kui kindlustusandja tähtaega ei täida?

Liikluskindlustuse puhul on vastus selge: kui kindlustusandja hilineb lõppotsuse tegemisega, peab ta andma aru, miks otsus veel tehtud ei ole ja millal see eeldatavalt tehakse.

Vabatahtlike kindlustuste puhul ei ole seaduses kirjas konkreetset tähtaega, mille möödudes saad automaatselt hüvitist nõuda. Riigikohus on leidnud, et kindlustushüvitis muutub sissenõutavaks pärast juhtumi käsitlemiseks vajaliku mõistliku aja möödumist, aga mida "mõistlik" tähendab, sõltub juhtumist. Kui tegemist on olukorraga, kus protsess on venima jäänud põhjendamatult, saad pöörduda Finantsinspektsiooni poole, mis teostab järelevalvet kindlustusandjate tegevuse üle Eestis.

Lepingu alusel on kindlustusandjal kohustus tähtaegadest kinni pidada. Isik, kellele on kahju tekitatud, saab tugineda liikluskindlustuse puhul otse seadusele ja teiste kindlustusliikide puhul tasuks vaadata, kas lepingus on tähtaegu mainitud.

Menetlus ei pea olema must kast, millesse kahjuteade sisse läheb ja mille teisest otsast loodad mingil hetkel raha välja saada. Läbipaistvus teeb kogu protsessi vähem stressirohkeks ja see on täpselt see, mida hea kahjukäsitlus peaks pakkuma.