Me kõik teame, et õnnetusi tuleb liikluses ette, aga sellegipoolest tuleb see ootamatult, kui see meie endaga juhtub. Isegi kui tegemist on väikese plekimõlkimisega, on juhtunu osalistele see hetk suure tõenäosusega segadusttekitav ja närvesööv. Suurem avarii võib aga tähendada seda, et autos viibijad saavad vigastusi ja ka auto kannatab rohkem. Ükskõik kui lihtne või tõsine on olukord, on oluline, et liiklusõnnetuse vormistamine saaks õigesti tehtud. Korralikult tehtud avariiteade aitab hilisemaid vaidlusi vältida, annab kindlustusele juhtunust selge pildi ja kiirendab kahju hüvitamist.

Sageli on probleem selles, et pingelises olukorras ei teata täpselt, kuidas tegutseda või millised andmed peavad teatele kirja saama. Kui info on puudulik või teade valesti täidetud, võib kindlustus hiljem hüvitamisest keelduda või tuleb kahjud kanda hoopis mittevastutaval poolel. Selle vältimiseks on olemas selged juhised, kuidas liiklusõnnetust vormistada ning viimastel aastatel on see muutunud ka palju mugavamaks tänu digitaalsele lahendusele.

Mida liiklusõnnetuse korral teha?

Liiklusõnnetuse korral tuleb esmalt tagada kõigi liiklusõnnetuses osalenud inimeste turvalisus. Autojuht peab peatama sõiduki nii, et see ei tekitaks täiendavat ohtu. Seejärel tuleb sisse lülitada ohutuled ning vajadusel teele ohukolmnurk paigutada. Asulas on ohukolmnurga õige kaugus vähemalt 25 meetrit autost eemal, asulavälisel teel aga vähemalt 50 meetrit. Nii annad teistele liiklejatele aegsasti teel olevast takistusest märku.

Kui on keegi vigastada saanud, tuleb kohe esmaabi andmise vajadust hinnata ja vajadusel kutsuda kohale kiirabi hädaabi numbril 112. Kui ise ei oska abi anda, annab häirekeskuse töötaja telefoni teel juhiseid, kuidas toimida seni, kuni kiirabi kohale jõuab.

Millal peab politsei kohale kutsuma?

Iga liiklusõnnetuse korral ei ole vaja politseid kohale kutsuda. Kui tegu on väiksema plekimõlkimisega ja kui liiklusõnnetuses osalenud juhid on süüdlase osas ühel meelel, saab liiklusõnnetuse teate vormistada ka ise. Politsei sekkumine on vajalik aga siis, kui:

keegi on saanud vigastada,
avarii põhjustas kokkupõrge suurulukiga,
liiklus sündmuskohal on tugevalt häiritud,
õnnetuses osalenud ei suuda süülisuse osas kokkuleppele jõuda,
kui üks osapool lahkub sündmuskohalt ja/või on joobes.

Kui politsei on kohale kutsutud, tuleks sõidukid ja muud esemed jätta samasse asendisse kuni politsei saabumiseni. Erandiks on see, kui autod takistavad liiklust täielikult. Sel juhul võib need eest ära liigutada, kuid enne tuleb sõidukite asendid ja jäljed tunnistajate juuresolekul kindlasti ära märkida. Politsei fikseerib juhtunu ja annab juhised, kuidas edasine menetlus käib.

Olukorra jäädvustamine

Kui politseid ei ole vaja sündmuskohale kutsuda, tuleb osapooltel ise kogu olukord võimalikult täpselt dokumenteerida. Siin on kõige kindlam ja lihtsam abimees telefoni kaamera: tee fotosid sõidukite asendist, nähtavatest kahjustustest, teeoludest, liiklusmärkidest ja muudest olulistest detailidest. Kui õnnetuses mängisid rolli ja ilmastiku- ja teeolud, siis märgi ka need üles.

Kui juhtunut nägid pealt tunnistajad, tasub küsida ja kirja panna nende kontaktid. Ka see info võib hiljem kindlustusvaidluste puhul väga väärtuslikuks osutuda.

Kuidas käib liiklusõnnetuse vormistamine?

Eestis on liiklusõnnetuse vormistamiseks kaks varianti: digitaalne ja paberkandjal vormistamine.

Digitaalne vormistamine Eesti Liikluskindlustuse Fondi kodulehel

Alates 2022. aastast on võimalik enamik õnnetusi ka elektrooniliselt kirja panna. Selleks on võimalik kasutada Liikluskindlustuse Fondi portaali avarii.lkf.ee. Mõlemad juhid logivad end süsteemi sisse, täidavad vajaliku info ning kinnitavad selle digitaalselt. Kui andmed on kinnitatud, siis saadetakse kahjuteade otse liikluskindlustuse fondile ja kindlustusseltsidele ning paberblanketti täitma ei pea.

Paberblankett "Teade liiklusõnnetusest"

Kui digilahenduse kasutamine ei ole võimalik, tuleb täita vorm „Teade liiklusõnnetusest“. Prinditava vormi leiab kindlustusandja kodulehelt, aga seda saab küsida ka tanklatest või kindlustusandjatelt. Paljud autojuhid hoiavad tühja blanketti ka kindalaekas juhuks, kui seda peaks vaja minema. Kui ka vormi pole käepärast, võib info tavalisele paberile kirja panna. Oluline on, et oleks fikseeritud kõik vajalik: osapoolete ja nende sõidukite andmed, kindlustuse andmed, õnnetuse kirjeldus ja kokkulepe süülisuse osas.

Mis saab, kui liiklusõnnetuse asjaolud on vormistatud?

Kui dokumendid on täidetud, tuleb esitada kindlustusnõue. Kui kasutati portaali avarii.lkf.ee, liigub info automaatselt edasi ning eraldi teadet edastama ei pea. Kui vorm täideti paberil, siis saadetakse kahjuteade läbivaatamiseks enda valitud kindlustusseltsile nii liiklusõnnetuse põhjustaja kui kannatanu poolt.

Kindlustusele tuleb esitada kogu olemasolev materjal: täidetud kahjuteate vorm, fotod ja tunnistajate kontaktid. Pärast seda alustab kindlustusselts kahjukäsitlust ning teavitab osapooli edasistest sammudest.

Kuidas kindlustus aitab?

Eestis on liikluskindlustus kohustuslik ja see katab põhjustaja poole tekitatud kahju teistele osapooltele. See tähendab, et kui sina põhjustad avarii, siis sinu kindlustus hüvitab kannatanud poolte kulud. Kui soovid, et ka sinu auto kahjud oleksid kindlustusega kaetud, tasub sõlmida kaskokindlustus. See aitab olukordades, kus süüdlast ei ole võimalik tuvastada (näiteks parklas tekkinud mõlk), aga ka metsloomaga toimunud kokkupõrke või sõiduki varguse puhul.

Liiklusõnnetus võib juhtuda igaühega ning pingelises olukorras on lihtne midagi tähtsat unustada. Selle vältimiseks tasub meeles pidada kolme peamist sammu: taga ohutus, dokumenteeri olukord ja vormista õnnetus korrektselt. Tänu digilahendustele on kogu protsess muutunud lihtsamaks kui kunagi varem. Korralikult vormistatud avarii tähendab vähem vaidlusi ja kiiremat kahju hüvitamist ning see on kasulik kõigile osapooltele.

Liiklusõnnetuse vormistamine: kuidas õigesti toimida?