Mida õnnetusjuhtumikindlustus katab?

Õnnetusjuhtumikindlustus maksab hüvitist siis, kui sa saad vigastada ettenägematu ja ootamatu sündmuse tagajärjel, näiteks kukkumise või liiklusõnnetuse tõttu. See katab ravikulud, mida Tervisekassa ei hüvita, kompenseerib töövõimetuslehe ajal kaotatud sissetuleku, maksab ühekordse hüvitise vigastuse raskusastme järgi ja halvimal juhul maksab püsiva puude või surma korral välja kindlustussumma.

Õnnetuste peale tavaliselt eriti tõsiselt ei mõelda enne, kui need päriselt juhtuvad. Luumurd rattaõnnetuses, nikastus jalgpallis, kukkumine treppidel - arstiarved ja töövõimetuslehe periood tekivad ootamatult ja tihtipeale just siis, kui rahakotis pole sellise asja jaoks puhvrit. Õnnetusjuhtumikindlustus on mõeldud täpselt selliste olukordade lahendamiseks.

Mis on õnnetusjuhtum kindlustuse tähenduses?

Õnnetusjuhtum on ettenägematu ja ootamatu sündmus, mis toimub sinu tahtest sõltumata ja põhjustab sulle tervisekahjustuse. Haigustest tingitud juhtumid siia alla ei kuulu. Kui jääd haigeks, on see haigekassa teema, mitte õnnetusjuhtumikindlustuse oma. Kui aga libastud tänaval ja murdad randmeluu, kukud rattalt, või satud tööõnnetusse, siis see on õnnetusjuhtum.

Piir haiguse ja õnnetuse vahel pole alati selge. Näiteks mõned haigused kujunevad välja ajapikku, aga löövad äkki välja. Kroonilised seisundid, kaasasündinud haigused ja degeneratiivsed muutused ei kuulu õnnetusjuhtumikindlustuse alla ühelgi kindlustusandjal.

Mida täpsemalt kindlustus katab?

Õnnetusjuhtumikindlustus katab neli peamist olukorda: vigastuse (valuraha), ravikulud mida haigekassa ei hüvita, töövõimetuse ajal kaotatud sissetuleku (päevaraha) ja püsiva puude või surma korral kindlustussumma väljamakse.

Hüvitise suurus sõltub vigastuse raskusastmest ja valitud kindlustussummast.

Valuraha ehk ühekordne hüvitis vigastuse eest

Valuraha on kõige tavalisem hüvitis, mida õnnetusjuhtumikindlustus välja maksab. See on ühekordne summa, mida makstakse vigastuse raskusastme järgi. Mida raskem vigastus, seda suurem protsent kindlustussummast.

Enamike kindlustusandjate puhul makstakse valuraha juhul, kui vigastus kestab vähemalt 7 päeva. Lühemad, kiiresti mööduvad marrastused ja kergemad põrutused, mis paranevad vähem kui nädalaga, siia alla ei kvalifitseeru. Hüvitise suurus sõltub sellest, milline vigastus on ja kui suure kindlustussumma oled valinud.

Vigastuste väärtustabelid on kindlustusandjati erinevad, aga loogika on sama: raskem vigastus tähendab suuremat protsenti hüvitist kindlustussummast. Koljupõhimiku murd näiteks on märksa suurema väärtusega kui sõrmeluu murd.

Ravikulud, mida haigekassa ei hüvita

Ravikulude hüvitis katab põhjendatud ravikulud, mida Eesti Tervisekassa ei hüvita. See tähendab taastusravi, füsioteraapia, vajalikud abivahendid, näiteks kargud, liigesetugi, ortoosid, ja muud kulud, mis tekivad pärast õnnetust ja mis pole haigekassa poolt kaetud.

Ravikulud tuleb dokumenteerida. Hoia arved ja tšekid alles, sest just need on hüvitise aluseks.

Ravikulude hüvitist makstakse tavaliselt pärast õnnetusjuhtumit teatud aja jooksul tehtud ravikulude pealt. Balcia puhul on see kaks aastat. Täpne tähtaeg sõltub kindlustusandjast, seega tasub tingimusi enne kontrollida, mitte alles siis, kui raviarved on juba laual.

Töövõimetuslehe ajal makstakse hüvitist päevaraha näol

Päevaraha makstakse vigastuse tagajärjel tekkinud ajutise töövõimetuse korral. Haigekassa maksab töövõimetuse korral 70% töötasust alates neljandast päevast, aga esimesed kolm päeva on haigekassa poolt katmata ja 70% ei pruugi olla piisav, et hakkama saada.

Päevaraha on lepingus kokkulepitud summa iga töövõimetuslehel viibitud päeva eest.

Päevaraha hüvitise saamiseks peab töövõimetus üldjuhul kestma vähemalt 7 päeva. Lühemad perioodid ei ole kaetud. Balcia puhul on päevaraha kaetud kuni 120 päeva.

Püsiva puude korral makstakse välja kindlustussumma vastavalt raskusastmele

Kui õnnetuse tagajärjel tekib püsiv puue makstakse hüvitist kindlustussummast kindla protsendina puude raskusastme järgi. Näiteks võib sügav puue tähendada 100% kindlustussummast, raske puue 50%, keskmine 25%.

Püsivaks loetakse puuet üldjuhul siis, kui seisund pole paranenud ühe aasta jooksul pärast õnnetust. Puude hindamisel arvestatakse ainult tervisekahjustuse ulatust ja iseloomu. Seejuures sinu ametit, hobisid ega eluviisi ei arvestata. See tähendab, et näiteks klaverimängija sõrme kaotus on kindlustuse seisukohalt sama väärtusega kui kõigil teistele.

Surm

Kui kindlustatu sureb õnnetusjuhtumi tagajärjel, makstakse kindlustussumma välja lepingus paika pandud soodustatud isikule. Üldjuhul peab surm saabuma kolme aasta jooksul pärast õnnetust, et seos kindlustusjuhtumiga oleks arvestatav.

See osa kindlustushüvitisest on mõeldud perele, mitte kindlustatule endale. Kui su sissetulek on pere põhiline elatusallikas, on see kaitse eriti oluline.

Mida õnnetusjuhtumikindlustus ei kata?

Paraku ei saa õnnetusjuhtumikindlustusega olla kaetud kõikvõimalikud elujuhtumid.

Haigused ei ole õnnetusjuhtumikindlustusega kaetud. Krooniline seisund, kaasasündinud puue ja degeneratiivsed muutused ei ole samuti õnnetusjuhtumid.

Ekstreemspordiga seotud õnnetused on enamike kindlustusandjate standardlepingutes välja jäetud. Langevarjuhüpped, autoralli, poks, mägirattasport, BMX, sügavveesukeldumisega seotud alad - need nõuavad erikokkulepet ja tõenäoliselt kõrgemat kindlustusmakset. Profispordi võistlused ja treeningud on samuti enamasti välistatud. Kui tegeled mõne sellise alaga, tasub sellest kindlustusandjale kindlasti teada anda. Balcial on ekstreemsuste armastajatele olemas Extreme kindlustus.

Alkoholi või narkootikumide mõju all toimunud õnnetused ei ole samuti kaetud.

Ohtlikel ametikohtadel töötades tekkinud vigastused on samuti tavaliselt lepingus välistatud. Nende hulka kuuluvad näiteks turvateenistus, relvajõud, kaevandustöö, suurel kõrgusel töötamine, sukeldumine, merendus. Kui töötad taolisel ametikohal, uuri täpsemaid tingimusi enne lepingu sõlmimist.

Milliseid lisakaitseid õnnetusjuhtumikindlustusele pakutakse?

Levinumad lisakaitsed õnnetusjuhtumikindlustusele on tsiviilvastutuse kaitse, kriitiliste haiguste kaitse, tugispetsialisti konsultatsioonid ja tööandja rahalise kahju kaitse. Iga kindlustusandja neid aga ei paku ja osa on saadaval ainult erikokkuleppel või lisatasu eest.

Enamik õnnetusjuhtumikindlustuse tooteid katab põhiosa ehk vigastused, ravikulud, püsiva puude ja surmajuhtumid. Olenevalt kindlustusandjast on võimalik valida juurde kaitseid, mis annavad põhilepingust laiema katte.

Tsiviilvastutuse kaitse katab olukordi, kus sa kogemata tekitad kahju kolmanda isiku tervisele või varale. Standardlepingutes näeb seda harva, aga mõned kindlustusandjad pakuvad seda lisana.

Kriitiliste haiguste kaitse on midagi, mis jääb õnnetusjuhtumikindlustuse ja elukindlustuse piirialale. See tähendab ühekordset hüvitist, kui kindlustusvõtjal diagnoositakse raske haigus, näiteks infarkt, insult, vähk, sclerosis multiplex, Parkinsoni tõbi või Alzheimeri tõbi.

Tugispetsialisti konsultatsioonid ehk psühholoogiline, sotsiaalne ja meditsiiniline nõustamine pärast õnnetust. Balcia puhul on see kaetud kuni 90 päeva jooksul pärast õnnetust ja kehtib ka kindlustatu lähisugulastele.

Tööandja rahalise kahju kaitse hüvitab tööandjale tekkinud kulud, kui töötaja sai tööõnnetuses surma või püsiva puude, näiteks uue töötaja värbamise kulud ja vajadusel õigusabikulud. See on ebatavaline kaitse, mida standardlepingutes tihti ei kohta.

Balcia pakub neid kõiki variante, et oleksid mitmekülgselt kaitstud.

Kellele õnnetusjuhtumikindlustus sobib?

Peaaegu kõigile, aga eriti neile, kellel on pere ülalpidamisel ja sissetulekul suur roll, kes tegelevad aktiivselt spordiga, või kelle amet on seotud füüsilise tegevusega.

Lapsevanematel on sageli mõistlik osta kindlustus lastele, sest nad vigastavad end arengu ja mängimise käigus tihti ning valurahahüvitis on neile parim kaitse.

Õnnetusjuhtumikindlustuse hind ei ole väga suur, hinnad algavad juba 5-15 eurosest kuutasust. See on väike summa selle eest, et liiklusõnnetuse, kukkumise või tööõnnetuse korral ei pea kogu rahalist koormat ise kandma.