Kas kindlustus maksab lennu hilinemise korral hüvitist?

Reisile minnes on ettekujutus üldiselt lihtne: lähed lennujaama, astud ettenähtud ajal lennukile ning mõne tunni möödudes oledki oma puhkusesihtkohas ja saad hakata puhkust nautima. Ometi tuleb aeg-ajalt ette olukordi, mil tuleb lennujaamas oma lendu oodata veel tunde pärast seda, kui lennuk tegelikult väljuma pidi või teatatakse, et lend on sootuks tühistatud. Sellised muudatused võivad palju ebamugavusi põhjustada ning halvemal juhul tuleb kogu oma reisiplaan ümber mängida, sest näiteks ümberistumise ajad ei klapi enam. Mida sellises olukorras teha? Kas lennufirma maksab hüvitist või peaks küsima lahendust hoopis kindlustusandjalt? Uurime lähemalt.

Lennu hilinemine võib olla tingitud erinevatest teguritest

Loomulikult püüavad nii lennujaamad kui ka -firmad igapäevaselt tagada, et lennud väljuvad ja saabuvad õigeaegselt. Paraku on lennundus väga keeruline süsteem ning on terve rida tegureid, mida ei saa alati ette ennustada ega kontrollida.

Näiteks võib juba väike tehniline rike tähendada, et lennuk tuleb põhjalikult üle kontrollida enne kui see taas reisijaid pardale võtta saab. Lennunduses peab ohutus alati esikohal olema ja seetõttu ei tehta siin järeleandmisi.

Samamoodi on siinkohal oma roll ilmal. Külgtuul, aga ka lumesadu või jäävihm võivad lennuliikluse ajutiselt peatada.

Väga oluline on ka pardameeskonna valmisolek, sest nemad tagavad reisijate turvalisuse. Kui keegi haigestub või tekib mõni muu inimlik ootamatu olukord, tuleb teha graafikus muudatusi ning see võib põhjustada viivitusi.

Reisija õigused Euroopa Liidus

Euroopa Liidu määrus 261/2004 sätestab täpselt, millised õigused on reisijatel lennu hilinemise või tühistamise korral. See puudutab kõiki lende, mis algavad või lõppevad mõnes EL-i lennujaamas. Erandina ei kehti määrus lendudele, mis saabuvad Euroopa Liidust väljastpoolt, kui seda teenindab kolmanda riigi lennuettevõtja.

Lennureisija õiguste kohta saad lähemalt lugeda siit.

Kui lend hilineb vähemalt kaks tundi, tekib reisijal õigus nn hoolitsusele. See tähendab, et lennufirma peab pakkuma ooteajaga vastavas koguses tasuta sööki ja jooki. Lisaks peab lennufirma tagama sidevõimaluse ehk 2 tasuta telefonikõnet või e-maili saatmise võimalust.

Kui hilinemine viibib juba rohkem kui viis tundi, on reisijal õigus küsida piletiraha tagasimaksmist ärajäänud reisi osa ja toimunud reisi osa eest, kui sellest ei olnud kasu esialgse reisikava mõttes. Samuti on reisijal õigus vajadusel lasta end esimesel võimalusel tagasi viia algsesse väljumiskohta.

Kui aga lend lükatakse edasi järgmisesse päeva, peab lennuettevõtja korraldama lisaks toitlustusele ka majutuse ning transpordi hotelli ja lennujaama vahel. Kui reisija tasub ise nende asjade eest, tuleb tšekid kindlasti alles hoida, sest tavaliselt on lennufirmal kohustus mõistlikud kulud hüvitada.

Ka hüvitise osas on reisijal selged õigused. Kui lennu sihtkohta jõutakse vähemalt kolm tundi hiljem, kui algselt planeeritud, on reisijal õigus samasugusele rahalisele hüvitisele nagu lennu tühistamise korral. Hüvitise suurus jääb sõltuvalt lennu pikkusest vahemikku 250–600 eurot. Samas ei kohaldu hüvitis erakorraliste asjaolude puhul, näiteks tormi või lennujuhtimissüsteemi streigi tõttu.

Tühistatud lennu puhul peab lennufirma pakkuma mitut alternatiivi – kas piletiraha tagasimaksmist, võimalust muuta marsruuti nii kiiresti kui võimalik või uut lendu hilisemal sobival kuupäeval. Kui reisija on ühe variandi valinud, siis teistele tal enam õigust ei ole. Lisaks kuulub paketi hulka ka abi lennujaamas – toit, jook, majutus ja transport vastavalt ootamise pikkusele.

Oluline on teada, et kui lennu tühistamisest teavitatakse vähem kui 14 päeva ette, võib reisijal olla õigus rahalisele hüvitisele. Selle summa suurus oleneb lennu vahemaast: lühemate lendude puhul on see 250 eurot, keskmise pikkusega lendudel 400 eurot ning pikamaa lendudel kuni 600 eurot. Hüvitise nõudmiseks tuleb esmalt pöörduda lennufirma poole ja Euroopa Komisjoni juhiste kohaselt peaks vastus saabuma kuue nädala jooksul. Kui aga lennu ärajäämise tingisid erakorralised asjaolud, on lennufirmal õigus maksmisest keelduda, kuid nad peavad suutma seda ka tõendada.

Millal astub appi reisikindlustus?

Kõik olukorrad ei ole lennufirma kontrolli all ja seetõttu ei saa nad alati rahalist kahju hüvitada. Just siin tulebki mängu reisikindlustus. Kui sinu lend jääb ära või hilineb näiteks ilmastiku, tehnilise rikke või muu ootamatu põhjuse tõttu, võib reisikindlustus katta sellest tekkinud kulud.

See võib olla hotellimajutus, toidukulud, kohalik transport või uued lennupiletid, kui ümberistumine jäi ära. Mõni poliis katab isegi väiksemad väljaminekud, näiteks telefonikõned või interneti kasutamise.

Oluline on aga meeles pidada, et kõik poliisid ei sisalda reisitõrke kaitset. Kui soovid olla kindel, et lennu hilinemine on kaetud, tuleb enne reisi poliis hoolikalt läbi lugeda. Sageli on kindlustuse tingimustes kirjas, et hüvitist makstakse näiteks alates nelja- või kuuetunnisest hilinemisest.

Lennufirma vs kindlustus – mis vahe on?

Lennufirma ja kindlustuse rollid erinevad. Lennufirma vastutab reisijate ees ainult siis, kui hilinemine on seotud nende enda tegevuse või tegevusetusega – näiteks tehnilise rikke või personali puudusega. Kindlustus aga keskendub reisija enda kuludele ja aitab siis, kui lennufirma enam midagi ei paku.

Näiteks: kui su lend hilineb tormi tõttu ja pead broneerima ööks hotelli, ei pruugi lennufirma seda kompenseerida. Reisikindlustus aga katab selle kulu, kui poliisis on vastav kaitse olemas. Seega võib hüvitis tulla nii lennufirmalt kui ka kindlustuselt – üks ei välista teist.

Millised kulud reisitõrke kindlustus tavaliselt katab?

Reisitõrke kindlustus on mõeldud just selleks, et ootamatu hilinemine ei tähendaks lisakulude kuhjumist. Kõige sagedamini hüvitatakse:

• hotellimajutus ja toitlustus, kui lend viibib ja pead ootama järgmist väljumist;
• esmatarbed, kui sinu pagas on juba ära antud ja sa pead ootamatult ööbima;
• kohalik transport, näiteks takso, buss või rong, kui vajad ajutist liikumist;
• uued lennupiletid või lisakulud, mis tekivad ümberistumise ärajäämise tõttu;
• väiksemad, aga vajalikud väljaminekud, näiteks side- ja internetikulu.

Hüvitise täpsed piirmäärad sõltuvad alati kindlustuslepingust, seega tasub need enne reisi üle vaadata.

Mida teha, kui lend hilineb?

Kui juhtud olema olukorras, kus lend hilineb, tasub kõigepealt hakata tõendeid koguma. Hoia alles pardakaardid, lennufirma ametlikud teated ja kõik tšekid kulude kohta. Väga oluline on, et lennufirma annaks sulle kirjaliku kinnituse hilinemise või tühistamise põhjuste kohta – see dokument on vajalik nii lennufirma kui ka kindlustuse poole pöördudes.

Seejärel võta ühendust kindlustusandjaga. Paljud kindlustusseltsid pakuvad ööpäevaringset abi ja saavad anda nõu, kuidas edasi käituda. Hüvitise saamiseks tuleb kõik tšekid ja arved esitada koos nõudega kindlustusele.

Kokkuvõte

Lennu hilinemise korral on abi võimalik saada nii lennufirmalt kui ka kindlustuselt, kuid kumbki katab eri kulusid. Euroopa Liidu reeglid annavad reisijale õiguse hoolitsusele ja mõnel juhul ka rahalisele kompensatsioonile, kui süü on lennufirmal. Kui aga põhjus on erakorraline ja lennufirma hüvitist ei maksa, astub appi reisikindlustus, mis katab ootamatud kulud.

Kõige parem lahendus on nende kahe kombinatsioon: kasutada oma reisija õigusi ja samal ajal omada toimivat reisikindlustust. Nii saad kindel olla, et ootamatu hilinemine ei muutu suureks rahaliseks ega emotsionaalseks probleemiks ning sinu reis kulgeb lõpuks siiski plaanipäraselt.